{"id":21688,"date":"2011-10-18T20:54:33","date_gmt":"2011-10-18T17:54:33","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=21688"},"modified":"2011-10-18T20:54:33","modified_gmt":"2011-10-18T17:54:33","slug":"uus-moistatus-marsi-unustatud-tasandikel","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=21688","title":{"rendered":"Uus m\u00f5istatus Marsi unustatud tasandikel"},"content":{"rendered":"

\u00dcks eeldatavasti k\u00f5ige paremini m\u00f5istetud tasane maastik Marsil peidab endas midagi, mis v\u00f5ib muuta planeedi senist ajalugu. Uute k\u00f5rgema resolutsiooniga pildi-andmete p\u00f5hjalik anal\u00fc\u00fcs paistab \u00fcmber l\u00fckkavat aastak\u00fcmneid kestnud oletused laia ja tasase Hesperia Planumi kohta.<\/strong><\/p>\n

\u201eEnamik teadlastest ei taha uurida tasaseid v\u00e4lju,\u201c m\u00e4rkis Buffalo \u00dclikooli geoloog Tracy Gregg<\/strong>. Kui Marsi uurivad teadlased otsustasid, et Hesperia Planum paistab olevat laavaga t\u00e4idetud tasandik, j\u00e4eti selle uurimine sinnapaika. Tasasest pinnast k\u00f5neldi, n\u00e4itlikustamaks peamise \u00fcleminekuperioodi alust Marsi geoloogilisel ajaskaalal. Ajavahemik, mida nimetatakse tabavalt Hesperiani (Euroopa; l\u00e4\u00e4ne-) ajastuks, arvatakse olevat kestnud 3,7\u20133,1 miljardit aastat tagasi, kirjutab Physorg.com<\/a>.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Pilt \u00fchest pikimast Marsi nirest \u2013 THEMIS\u2019e p\u00e4evaaegne infrapuna mosaiik. Pilt: NASA\/JPL\/ASU<\/p><\/div>\n

Kuid kui Gregg vaatas koos oma \u00f5pilase Carolyn Robertsiga<\/strong> klassikalist Marsi laavav\u00e4lja t\u00e4nap\u00e4evaste andmer\u00fchmadega, t\u00f5usis esile probleem.<\/p>\n

\u201eHesperia Planumil on vulkaan, millele paljud t\u00e4helepanu ei p\u00f6\u00f6ra, sest see on v\u00e4ga v\u00e4ike,\u201c s\u00f5nas Gregg. \u201eKui ma vaatasin l\u00e4hemalt laiemat piirkonda, ei suutnud ma leida \u00fchtegi teist vulkaanilist ava ega voolukohta. Otsisin j\u00e4rjekindlalt t\u00f5endeid laava voolukohtadest. See valmistab m\u00f5nev\u00f5rra pettumust. Hesperia Planumil pole midagi sellist.\u201c<\/p>\n

\u201eSelle probleemi p\u00f5hjustas t\u00f5en\u00e4oliselt tihe tolm, mis katab tekina Hesperia Planumi,\u201c v\u00e4itis Gregg. \u201eSee katab k\u00f5ike nagu lumi.\u201c<\/p>\n

Seega p\u00f6\u00f6ras teadlane oma t\u00e4helepanu sellele, mida on v\u00f5imalik Hesperia Planumil eristada \u2013 umbes 12-le kitsale, vooklevale kanalile, mida kutsutakse niredeks. Need pinnavormid on vaid m\u00f5nesaja meetri laiused ja kuni sadade kilomeetrite pikkused. Niredel ei ole selgeid allikaid ega sihtkohti ning pole kindel, kas nad on vulkaanilised v\u00f5i mitte.<\/p>\n

\u201eMinu k\u00fcsimus on selles, mis on need kanalid loonud,\u201c s\u00f5nas Gregg. Oli see vesi, laava v\u00f5i midagi muud? \u201eM\u00f5ned laavad v\u00f5ivad olla v\u00e4ga vedelad. Nii vesi kui laava on vedelikud, mis voolavad allam\u00e4ge.\u201c See v\u00e4listab nii vee kui laava kanalite tekke p\u00f5hjustajana.<\/p>\n

K\u00fcsimusele vastuse v\u00e4lja selgitamiseks otsivad Gregg ja Roberts n\u00fc\u00fcd abi Kuult. \u201eKuul n\u00e4eme sarnaseid pinnavorme ja me teame, et seal ei saanud neid vormida vesi,\u201c v\u00e4itis Gregg. Niisiis v\u00f5rdlevad teadlased kanaleid Kuul ja Marsil, kasutades sarnaseid andmer\u00fchmi, mis on saadud erinevatelt kosmoselaevadelt, et otsida vihjeid k\u00fcsimuse lahendamiseks. Gregg loodab leida t\u00f5endeid, mis v\u00e4listavad vee v\u00f5i laava Hespira Planumil.<\/p>\n

\u201eK\u00f5ik eeldasid, et need pinnavormid olid \u00fclisuured laava voolukohad,\u201c s\u00f5nas Gregg. \u201eKuid kui selgub, et see on j\u00e4rvesete, tekib hoopis teistsugune pilt Marsist sellel ajal.\u201c Seesuguse leiu t\u00f5ttu oleks hea idee otsida Hesperia Planumilt elu, sest vesi koos vulkaanilise soojuse ja mineraalidega on laialdase arvamuse kohaselt suurep\u00e4rane kombinatsioon elu tekkeks.<\/p>\n

\u201e\u2019Vulkaaniline\u2019 osa on siin t\u00f5lgendus, mis hakkab kokku kukkuma,\u201c v\u00e4itis Gregg. \u201eP\u00fcsima paistab j\u00e4\u00e4vat aga see, et Hesperian m\u00e4rgib \u00fcleminekuaega Noachiani (vedela vee esinemise aeg planeedi pinnal, mil tekkisid paljud kokkup\u00f5rke-kraatrid) ajastult Amazonianile (aeg, mil Mars oli kuivem ja k\u00fclmem).\u201c<\/p>\n

Gregg on m\u00e4rganud, et teistele teadlastele pakub tema uurimust\u00f6\u00f6 huvi selle v\u00f5imalike vihjete t\u00f5ttu Marsi geoloogilisele ajaskaalale. Gregg ei muretse, et terve Marsi ajaloo peaks \u00fcmber kirjutatama, kuid ta kahtlustab, et Hesperia Planum on palju keerulisem, kui inimesed on kaua arvanud.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel: ,,Sinuous rilles in Hesperia Planum, Mars: water, lava or something else?<\/a>“<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

\u00dcks eeldatavasti k\u00f5ige paremini m\u00f5istetud tasane maastik Marsil peidab endas midagi, mis v\u00f5ib muuta planeedi senist ajalugu. Uute k\u00f5rgema resolutsiooniga pildi-andmete p\u00f5hjalik anal\u00fc\u00fcs paistab \u00fcmber l\u00fckkavat aastak\u00fcmneid kestnud oletused laia ja tasase Hesperia Planumi kohta. \u201eEnamik teadlastest ei taha uurida tasaseid v\u00e4lju,\u201c m\u00e4rkis Buffalo \u00dclikooli geoloog Tracy Gregg. Kui Marsi uurivad teadlased otsustasid, et Hesperia […]<\/p>\n","protected":false},"author":448,"featured_media":21689,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[47],"class_list":{"0":"post-21688","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-ilmaruum","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/21688","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/448"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=21688"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/21688\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/21689"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=21688"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=21688"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=21688"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}