{"id":21753,"date":"2011-10-19T15:51:15","date_gmt":"2011-10-19T12:51:15","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=21753"},"modified":"2011-10-19T15:51:15","modified_gmt":"2011-10-19T12:51:15","slug":"tumeaine-saladus-suveneb-veelgi","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=21753","title":{"rendered":"Tumeaine saladus s\u00fcveneb veelgi"},"content":{"rendered":"

Nagu k\u00f5ik teisedki galaktikad, on ka Linnutee koduks imelikule ainele – tumeainele. Tumeaine on n\u00e4htamatu ning annab oma olemasolust m\u00e4rgi vaid gravitatsioonilise k\u00fclget\u00f5mbej\u00f5u kaudu. \u00a0Kui tumeaine neid koos ei hoiaks, siis lendaksid meie galaktika kiired t\u00e4hed k\u00f5igis suundades eemale. Tumeaine loomus on aga saladus – saladus, mida uus uurimus veelgi s\u00fcvendas.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Kunstniku n\u00e4gemus eksootilise eksoplaneedi pinnalt n\u00e4htavast k\u00e4\u00e4busgalaktikast. Pilt: David A. Aguilar (CfA)<\/p><\/div>\n

,,P\u00e4rast uurimuse l\u00e4biviimist teadsime me tumeainest v\u00e4hem kui enne,” s\u00f5nas artikli peaautor Matt Walker<\/strong>, kirjutab Sciencedaily.com<\/a>.<\/p>\n

Standardne kosmoloogiline mudel kirjeldab universumi, milles domineerivad tumeenergia ja tumeaine. Enamik astronoome eeldavad, et tumeaine koosneb ,,k\u00fclmast” (see t\u00e4hendab aeglaselt liikuvatest) eksootilistest osakestest, mis gravitatsiooniliselt \u00fcksteise k\u00fclge t\u00f5mbuvad. Need kogumid kasvavad ajas ning t\u00f5mbavad k\u00fclge ka tavalist ainet, moodustades praegu n\u00e4ha olevaid galaktikaid.<\/p>\n

Selle protsessi simuleerimiseks kasutavad kosmoloogid v\u00f5imsaid arvuteid. Nendest simulatsioonidest selgub, et tumeaine v\u00f5ib olla tihedalt galaktikate keskmesse pakitud. Uued kahe k\u00e4\u00e4busgalaktika kohta tehtud m\u00f5\u00f5tmised n\u00e4itavad aga, et tumeaine on neis \u00fchtlaselt jaotunud. See v\u00f5ib t\u00e4hendada aga seda, et standardne kosmoloogiline mudel on vale.<\/p>\n

,,Meie m\u00f5\u00f5tmistulemused on vastuolus p\u00f5hiliste ennustustega k\u00fclma tumeaine struktuuri kohta k\u00e4\u00e4busgalaktikates. Kui v\u00f5i kuni teoreetikud seda ennustust \u00fcle ei vaata, on tumeaine meie vaatlusandmetega mittekoosk\u00f5laline,” \u00fctles Walker.<\/p>\n

K\u00e4\u00e4busgalaktikad koosnevad pea 99% ulatuses tumeainest ning vaid \u00fchest protsendist ainest, nagu n\u00e4iteks t\u00e4htedest. See ebav\u00f5rdsus teeb k\u00e4\u00e4busgalaktikatest ideaalsed sihtm\u00e4rgid astronoomidele, kes tahavad tumeaine olemust m\u00f5ista.<\/p>\n

Walker ja artikli kaasautor Jorge Pe\u00f1arrubia (Cambridge’i \u00dclikool, UK) anal\u00fc\u00fcsisid tumeaine jaotumist kahes Linnutee naabris: Fornaxi ja Sculptori k\u00e4\u00e4busgalaktikas. Nendes galaktikates on miljon kuni 10 miljonit t\u00e4hte(meie galaktikas on umbes 400 miljardit t\u00e4hte). Teadlased m\u00f5\u00f5tsid 1500 kuni 2500 t\u00e4he asukohtasid, kiiruseid ning p\u00f5hilist keemilist sisaldust.<\/p>\n

,,K\u00e4\u00e4busgalaktika t\u00e4hed liiguvad parves justkui mesilased mesitarust selle asemel, et liikuda kenadel ringikujulistel orbiitidel nagu spiraalgalaktikad,” selgitas Pe\u00f1arrubia. ,,See muudab tumeaine jaotuse kindlaksm\u00e4\u00e4ramise palju keerukamaks.”<\/p>\n

Andmetest selgus, et m\u00f5lemal juhul on tumeaine v\u00f5rdlemisi suurel (mitmesaja valgusaasta l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga)\u00a0alal \u00fchtlaselt jaotunud. See on vastuolus ennustusele, mille kohaselt tumeaine tihedus peaks galaktikate keskmesse liikudes tugevalt suurenema.<\/p>\n

M\u00f5ned teadlased on pakkunud, et aine ja tumeaine vaheline vastasm\u00f5ju v\u00f5ib tumeainet laiali hajutada, kuid praegused simulatsioonid sellist k\u00e4itumist k\u00e4\u00e4busgalaktikates ei n\u00e4ita. Uued m\u00f5\u00f5tmised viitavad sellele, et kas aine m\u00f5jutab tumeainet rohkem kui arvatud, v\u00f5i et tumeaine pole ,,k\u00fclm.” Uurijad loodavad teha kindlaks, kumb variant \u00f5ige on, uurides rohkemaid k\u00e4\u00e4busgalaktikaid ning eriti neid, milles tumeaine osakaal on veelgi suurem.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Nagu k\u00f5ik teisedki galaktikad, on ka Linnutee koduks imelikule ainele – tumeainele. Tumeaine on n\u00e4htamatu ning annab oma olemasolust m\u00e4rgi vaid gravitatsioonilise k\u00fclget\u00f5mbej\u00f5u kaudu. \u00a0Kui tumeaine neid koos ei hoiaks, siis lendaksid meie galaktika kiired t\u00e4hed k\u00f5igis suundades eemale. Tumeaine loomus on aga saladus – saladus, mida uus uurimus veelgi s\u00fcvendas. ,,P\u00e4rast uurimuse l\u00e4biviimist teadsime […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":21757,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[55],"class_list":{"0":"post-21753","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-tumeaine","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/21753","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=21753"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/21753\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/21757"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=21753"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=21753"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=21753"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}