{"id":21902,"date":"2011-10-26T14:41:25","date_gmt":"2011-10-26T11:41:25","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=21902"},"modified":"2011-11-01T23:19:49","modified_gmt":"2011-11-01T20:19:49","slug":"viidi-labi-paljutootava-spintroonika-materjali-mangaanoksiidi-uuringud","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=21902","title":{"rendered":"Viidi l\u00e4bi paljut\u00f5otava spintroonika materjali mangaanoksiidi uuringud"},"content":{"rendered":"

Ameerika Argonne Rahvusvahelises Lanboris (Argonne National Laboratory ANL) uuriti senisest t\u00e4pseimalt uue p\u00f5lvkonna spintroonika materjali, lantaani ja strontsiumi magnetomadustega mangaanoksiidi, f\u00fc\u00fcsikalisi omadusi.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Lantaani (sinine) ja strontsiumi (roheline) aatomitega dopeeritud mangaanoksiidi (lilla) kristallv\u00f5rel on spintroonika m\u00e4luseadmete vallas paljulubav tulevik. Vasakul pildil on kujutatud raskesti uuritav ebakorrap\u00e4rase dopeeringuga v\u00f5rekiht. Paremal aga ANL labori korrastatud kiht, mis v\u00f5imaldab materjali omadusi paremini m\u00e4\u00e4rata.<\/p><\/div>\n

Materjali tulevikurakenduste hulka kuuluvad n\u00e4iteks efektiivsed elektronide spinni ja laengut kasutavad arvutus- ja m\u00e4luseadmed (spintroonika). T\u00f6\u00f6r\u00fchm suutis kahest elemendist koosnevat materjali kasvatada nii, et oli v\u00f5imalik muuta struktuuri n\u00fcansse ja l\u00f5ppeks ka materjali omadusi. Lisaks avaldati materjalist valmistatavate seadmete piirt\u00f6\u00f6v\u00f5imed.<\/p>\n

ANL t\u00f6\u00f6 esimeses faasis valmistati k\u00f5rge organiseeritusega lantaan- ja strontsiumoksiid segu. Materjali magnetomadused esinevad tugevamalt segu kristallv\u00f5re nendes kohtades, mis on lantaani aatomitega dopeeritud. Strontsiumi ja lantaani aatomite hoolika paigutusega on v\u00f5imalik magnetomaduste t\u00e4psem kaardistamine, mis on m\u00e4luseadmete valmistamisel v\u00e4ga oluline. Seni pole v\u00f5rreldava lahutusega uuringuid tehtud. T\u00f6\u00f6ga seotud teadlase Brian Kirby s\u00f5nul on selliste oksiididega t\u00f6\u00f6tamine keerukas.<\/p>\n

Materjali k\u00f5rge korrastatus on v\u00f5imalik t\u00e4nu ANL t\u00f6\u00f6r\u00fchma v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud meetoditele. N\u00e4iteks on arendatud meetodiga v\u00f5imalik valmistada kihilist kristallv\u00f5re struktuuri, milles asuvad vaheliti strontsiumi ja lantaani kihid. Nii on v\u00f5imalik uurida kahe pinna vahelisi omadusi. Komposiidi magnetomadusi uuriti NIST (National Institute of Standards and Technology) \u00dclikooli polariseeritud-neutron reflektomeetriga.<\/p>\n

Avastati, et lantaani lisakihtide l\u00e4heduses paiknevate elektronide magnetmomentide m\u00f5ju moodustas magnetdipooli emmas-kummas suunas kolmekihilise magnetstruktuuri, p\u00e4rast mida n\u00e4htus ruumisuundades teravalt hajus. ANL t\u00f6\u00f6r\u00fchma \u00fche juhi Tiffany Santose s\u00f5nul on tegemist oluliste sammudega oksiid-spintroonika arengus, sest heidab valgust materjali magnetilistele ja elektronstruktuursetele omadustele.<\/p>\n

\u201eSelleks, et elektronid saaksid spinnide vahendusel m\u00e4lus\u00fcsteemides informatsiooni jagada, peavad osakesed \u00fcksteisele piisavad l\u00e4hedal olema. H\u00e4stikorrastatud v\u00f5restruktuuriga on nimetatud m\u00f5juraadiust h\u00f5lbus uurida,\u201c lisab Kirby l\u00f5petuseks.<\/p>\n

Allikas: PhysOrg<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Ameerika Argonne Rahvusvahelises Lanboris (Argonne National Laboratory ANL) uuriti senisest t\u00e4pseimalt uue p\u00f5lvkonna spintroonika materjali, lantaani ja strontsiumi magnetomadustega mangaanoksiidi, f\u00fc\u00fcsikalisi omadusi. Materjali tulevikurakenduste hulka kuuluvad n\u00e4iteks efektiivsed elektronide spinni ja laengut kasutavad arvutus- ja m\u00e4luseadmed (spintroonika). T\u00f6\u00f6r\u00fchm suutis kahest elemendist koosnevat materjali kasvatada nii, et oli v\u00f5imalik muuta struktuuri n\u00fcansse ja l\u00f5ppeks ka materjali […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":21903,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[110],"class_list":{"0":"post-21902","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-materjal","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/21902","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=21902"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/21902\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/21903"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=21902"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=21902"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=21902"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}