{"id":21909,"date":"2011-10-26T17:52:30","date_gmt":"2011-10-26T14:52:30","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=21909"},"modified":"2011-11-19T02:12:50","modified_gmt":"2011-11-18T23:12:50","slug":"voimas-valgus-tunneli-lopus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=21909","title":{"rendered":"V\u00f5imas valgus tunneli l\u00f5pus"},"content":{"rendered":"<p><strong>Rahvusvaheline teadlaste r\u00fchm kontsentreeris edukalt 10<sup>-9<\/sup> m\u00f5\u00f5tskaalas lehtri abil infrapunase laseri impulsse, v\u00f5imaldades 75MHz (10<sup>6<\/sup> Hz) sagedusega tekitada femtosekundilisi (10<sup>-15<\/sup> s) \u00fclitugevaid ultraviolettkiirguse EUV (extreme ultraviolet) valgusimpulsse.<\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_21910\" style=\"width: 270px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/10\/newlightatth.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-21910\" class=\"size-full wp-image-21910\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/10\/newlightatth.jpg\" alt=\"\" width=\"260\" height=\"256\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/10\/newlightatth.jpg 260w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/10\/newlightatth-250x246.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 260px) 100vw, 260px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-21910\" class=\"wp-caption-text\">EUV valguse tootmise skemaatiline joonis. Vasakult siseneb ksenoongaasiga t\u00e4idetud lehtrisse punane infrapunakiirgus. Lehtri peenemas otsas tekkivate pinnaplasmonide polaritonide elektromagnetv\u00e4ljade v\u00f5imendamisel tekivadki v\u00f5imsad l\u00fchikese kestvusega ultraviolettkiirguse impulsid. Infrapunane kiirgus lehtrist l\u00e4bi ei p\u00e4\u00e4se, see peegeldub tagasi.<\/p><\/div>\n<p>Valgus koosneb eri sagedusega elektromagnetlainete segust. Ainega interakteerudes v\u00f5ib valguse sagedusspekter muutuda, seejuures on oluline nii aine kui ka selle kuju. KAIST (Korea Advanced Institute of Science and Technology), MPQ (Max Planck Institute of Quantum Optics) ja GSU (Georgia State University) \u00dclikoolide koost\u00f6\u00f6na valmis ultraviolettvalguse elektromagnetspektri koostist muutev h\u00f5bedast lehter, millest l\u00e4htuvate tugevate ultraviolettimpulssidega on v\u00f5imalik senisest k\u00f5rgema resolutsiooniga saada andmeid aatomite ja molekulide sisemaailmast.<\/p>\n<p>Infrapunast valgust saab muuta k\u00f5rge energiaga ultraviolettvalguseks protsessiga, mida nimetatakse k\u00f5rgete-harmooniliste genereerimiseks. Protsess seisneb mingi aine aatomite kiiritamises tugevate infrapuna-laserite impulssidega. Impulsside elektromagnetv\u00e4lja toimel l\u00fc\u00fcakse piltlikult aatomitest lahti elektrone, mis siis aatomisse tagasi j\u00f5udes suure energiaga ultraviolettkiirgust kiirgavad. Eelduseks on, et laserimpulsid on elektronide lahti l\u00f6\u00f6miseks piisava energiaga.<\/p>\n<p>Teadust\u00f6\u00f6 innovatsioon seisneb elektromagnetimpulsse kontsentreeriva nanolehtri kasutamises. Kiirguse kontsentraadiga on v\u00f5imalik luua v\u00f5imas 20nm (10<sup>-9<\/sup> meetrit) UV kiirguse allikas. Lisaks on erakordne femtosekundimpulsside k\u00f5rge 75 MHz tootmissagedus.<\/p>\n<p>Kasutatud nanolehter on m\u00f5ne mikromeetri pikkune, kergelt elliptilise lehterja l\u00e4bil\u00f5ikega ja ligikaudu 100nm laiuse v\u00e4ljalaskeavaga. H\u00f5bedast lehtrit t\u00e4idab katsetingimustes ksenoongaas. Katses lasti lehtrist l\u00e4bi infrapunase kiirguse impulsid. Impulsside elektromagnetv\u00e4li p\u00f5hjustas lehtri seinades elektronide v\u00f5nkumised, mist\u00f5ttu omandasid lehtri seina piirkonnad vaheldumisi positiivse ja negatiivse laengu, moodustades lehtrisse indutseeritud elektromagnetv\u00e4ljad, mida kutsutakse pinnaplasmonide polaritonideks (surface plasmon polaritons). Liikudes lehtri avause suunas pinnaplasmonide polaritonide elektromagnetv\u00e4li kontsentreerub. Kuni sajakordse v\u00f5imenduse tulemusel tekibki lehtri otsas ksenooni keskkonnas tugev UV valgus.<\/p>\n<p>Nanolehtril on teinegi funktsioon\u00a0. 100nm avaus k\u00e4itub filtrina, millest 800nm lainepikkusega lehtris olev infrapunane kiirgus l\u00e4bi ei l\u00e4he. See-eest on avaus l\u00e4bistatav tekitatavale minimaalselt 20nm lainepikkusega UV kiirgusele.<\/p>\n<p>L\u00fchikese lainepikkuse ja kuni atosekundilise (10<sup>-18 <\/sup>s) kestvuse t\u00f5ttu on EUV (extreme ultraviolett light) impulsid oluliseks t\u00f6\u00f6riistaks aatomite elektrond\u00fcnaamika, molekulide ja tahkiste uurimisel. Elektronid liiguvad atosekundilisel ajaskaalal. Selleks, et neid vaadelda, on vaja v\u00e4hema v\u00f5i v\u00f5rdse lainepikkusega kiirgust. Lehtrist kiiratavate impulsside suur arv aja\u00fchiku kohta v\u00f5imaldab saada uuritavast t\u00e4psema pildi. Varem suudeti sarnaseid impulsse tekitada vaid kuni tuhatkond sekundis. Tehnoloogiast saab kasu n\u00e4iteks pindade elektronspektroskoopia.<\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2011-10-tunnel.html\">PhysOrg<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Rahvusvaheline teadlaste r\u00fchm kontsentreeris edukalt 10-9 m\u00f5\u00f5tskaalas lehtri abil infrapunase laseri impulsse, v\u00f5imaldades 75MHz (106 Hz) sagedusega tekitada femtosekundilisi (10-15 s) \u00fclitugevaid ultraviolettkiirguse EUV (extreme ultraviolet) valgusimpulsse. Valgus koosneb eri sagedusega elektromagnetlainete segust. Ainega interakteerudes v\u00f5ib valguse sagedusspekter muutuda, seejuures on oluline nii aine kui ka selle kuju. KAIST (Korea Advanced Institute of Science and [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":21910,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[133],"class_list":{"0":"post-21909","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-saagu-valgus","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/21909","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=21909"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/21909\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/21910"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=21909"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=21909"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=21909"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}