{"id":21957,"date":"2011-10-27T14:39:45","date_gmt":"2011-10-27T11:39:45","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=21957"},"modified":"2011-10-27T14:39:45","modified_gmt":"2011-10-27T11:39:45","slug":"kauge-eris-on-pluuto-kaksik","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=21957","title":{"rendered":"Kauge Eris on Pluuto kaksik"},"content":{"rendered":"<div id=\"attachment_21958\" style=\"width: 570px\" class=\"wp-caption aligncenter\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/10\/111026143805-large.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-21958\" class=\"size-full wp-image-21958 \" title=\"111026143805-large\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/10\/111026143805-large.jpg\" alt=\"\" width=\"560\" height=\"373\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/10\/111026143805-large.jpg 800w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/10\/111026143805-large-300x199.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/10\/111026143805-large-250x166.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 560px) 100vw, 560px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-21958\" class=\"wp-caption-text\">Sellel pildil on n\u00e4ha kunstniku kujutis kaugest k\u00e4\u00e4busplaneedist Erisest. Uute vaatlusandmete kohaselt on varemarvatust v\u00e4iksem ning peaaegu sama suur kui Pluuto. Erise pind on \u00e4\u00e4rmiselt peegeldav ning see koosneb ilmselt selle atmosf\u00e4\u00e4ri j\u00e4\u00e4tunud j\u00e4\u00e4nustest. Pilt: ESO\/L. Cal\u00e7ada<\/p><\/div>\n<p>Astronoomid m\u00f5\u00f5tsid esmakordselt edukalt kauge k\u00e4\u00e4busplaneedi Erise diameetri. Sellega saadi hakkama t\u00e4nu sellele, et 2010. aasta l\u00f5pus v\u00f5is T\u0161iilis olevate teleskoopide abil j\u00e4lgida planeedi m\u00f6\u00f6dumist kauge t\u00e4he eest. Vaatlusandmete kohaselt on Eris peaagu t\u00e4pselt sama suur kui Pluuto, olles justkui selle teisik. Erisel paistab olevat v\u00e4ga h\u00e4sti peegeldav pind, vihjates sellele, et planeet on kaetud \u00f5hukese j\u00e4\u00e4kihiga.<\/p>\n<p>Loe l\u00e4hemalt: &#8220;<strong><a href=\"http:\/\/www.sciencedaily.com\/releases\/2011\/10\/111026143805.htm\">Faraway Eris Is Pluto&#8217;s Twin<\/a>&#8220;<\/strong><\/p>\n<p>Teadusartikkel: &#8220;<span><a href=\"http:\/\/www.nature.com\/nature\/journal\/v478\/n7370\/full\/nature10550.html\">A Pluto-like radius and a high albedo for the dwarf planet Eris from an occultation<\/a>&#8220;<\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Astronoomid m\u00f5\u00f5tsid esmakordselt edukalt kauge k\u00e4\u00e4busplaneedi Erise diameetri. Sellega saadi hakkama t\u00e4nu sellele, et 2010. aasta l\u00f5pus v\u00f5is T\u0161iilis olevate teleskoopide abil j\u00e4lgida planeedi m\u00f6\u00f6dumist kauge t\u00e4he eest. Vaatlusandmete kohaselt on Eris peaagu t\u00e4pselt sama suur kui Pluuto, olles justkui selle teisik. Erisel paistab olevat v\u00e4ga h\u00e4sti peegeldav pind, vihjates sellele, et planeet on kaetud [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":21958,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[40],"tags":[113],"class_list":{"0":"post-21957","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-paev-pildis","8":"tag-kauged-planeedid","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/21957","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=21957"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/21957\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/21958"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=21957"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=21957"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=21957"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}