{"id":21963,"date":"2011-10-27T16:04:43","date_gmt":"2011-10-27T13:04:43","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=21963"},"modified":"2011-11-01T23:16:39","modified_gmt":"2011-11-01T20:16:39","slug":"venitatav-grafeentransistor-uletab-teiste-materjalide-puudused","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=21963","title":{"rendered":"Venitatav grafeentransistor \u00fcletab teiste materjalide puudused"},"content":{"rendered":"

Kui r\u00e4\u00e4kida venitatavatest, l\u00e4bipaistvatest elektroonikaseadmetest, siis on selliste transistorite valmistamiseks sobiva materjali leidmine teadlastele suureks v\u00e4ljakutseks osutunud. L\u00e4bi on uuritud terve hulk tavap\u00e4raseid pooljuhtmaterjale, nende hulgas molekule, pol\u00fcmeere ja metalle, kuid nende materjalide sisemised optilised ja mehaanilised omadused ei ole \u00fcldiselt head. Need miinused teevad venituse all oma optilisi ja elektrilisi omadusi s\u00e4ilitava transistori realiseerimise keerukaks. Uues uurimuses kirjeldavad teadlased venitatava, l\u00e4bipaistva grafeenip\u00f5hise transistori valmistamist ning fakti, et t\u00e4nu grafeeni suurep\u00e4rastele optilistele, mehaanilistele ja elektrilistele omadustele \u00fcletab transistor paljud tavalistest pooljuhtmaterjalidest valmistatavate transistorite probleemid.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Vasakule: grafeenip\u00f5hine transistor, mis on s\u00f6\u00f6vitatud PDMS substraadile. Keskel: Mikroskoobi abil tehtud pildid 5% ulatuses venitatud transistorist. Paremal: \u00d5hupallile s\u00f6\u00f6vitatud transistor. Pilt: Lee, et al. \u00a92011 American Chemical Society<\/p><\/div>\n

,,Meie t\u00f6\u00f6 tulemused on selliste seadmete valmistamisel \u00e4\u00e4rmiselt olulised,” s\u00f5nas uurimust juhtinud Jeong Ho Cho. ,,Tegelikkuses on tavalisi materjale kasutades peaaegu v\u00f5imatu valmistada transistoreid, mida saab venitada ning mis on l\u00e4bipaistvad, ebatavaliste substraatide, nagu n\u00e4iteks kummiplaatide v\u00f5i pallide peale. Grafeenseadmete eeliseks on see, et need on l\u00e4bipaistvad ning neid saab substraadile asetada toatemperatuuril tehtavate printimisprotsesside abil ilma vaakumite. Selliste s\u00fcsteemide v\u00f5imalused on tavalistel materjalidel p\u00f5hinevatest s\u00fcsteemidest tunduvalt laiemad,” kirjutab Physorg.com<\/a>.<\/p>\n

Transistori valmistamiseks s\u00fcnteesisid teadlased grafeeni kihte ning asetasid need \u00fckshaaval vaskm\u00e4hisele. Fotolitograafia ning s\u00f6\u00f6vitusmeetodite abil tegid teadlased grafeenile m\u00f5ningate transistori oluliste elementide, n\u00e4iteks elektroodide ja pooljuhtkanalite, skeemi. P\u00e4rast nende komponentide asetamist venitatavale kummsubstraadile, printisid teadlased venitatava ioongeeli abil seadmele ka \u00fclej\u00e4\u00e4nud komponendid – paisuisolaatorid ja -elektroodid.<\/p>\n

Teadlased leidsid, et kummsubstraadiga grafeenip\u00f5hised transistorid on mitmeski m\u00f5ttes head. N\u00e4iteks tegi madaltemperatuur-printimine tootmisprotsessi palju lihtsamaks kui tavap\u00e4rased k\u00f5rgtemperatuur-protsessid. Lisaks ei saa tavalistel pooljuhtmaterjalidel p\u00f5hinevaid transistoreid toota kummsubstraatidele t\u00e4nu nende halbadele mehaanilistele omadustele, piirates seega nende venivuspiiri.<\/p>\n

Antud uurimustulemuse katsetulemused kinnitasid grafeentransistorite paremust. Tulemustest selgus, et seadet sai venitada 5% v\u00f5rra kuni 1000 korda, s\u00e4ilitades seejuures selle head elektrilised omadused. \u00dches eksperimendis valmistasid teadlased grafeentransistori kummist \u00f5hupallile ning m\u00f5\u00f5tsid selle elektrilisi omadusi palli t\u00e4ispuhumise jooksul. Rohkem kui 5% venituse juures hakkasid elektrilised omadused halvenema, seda osaliselt mikrom\u00f5rade ning teiste grafeenis olevate defektide t\u00f5ttu.<\/p>\n

,,Meil on plaanis praeguste grafeenseadmete venitamise ulatust ning elektrilisi omadusi parandada ning rakendada neid erinevatele kantavatele elektroonikaseadmetele ja sensorpindadele,” s\u00f5nas Ahn.<\/p>\n

,,Venitatavad elektroonikaseadmed v\u00f5ivad osutuda kasulikeks mitmetes praegustes ja tulevikuseadmetes, nende hulgas kommunikatsiooniseadmetes, biosensorites ning silmade liikumist j\u00e4lgivates kaamerates. Nende abil saaks valmistada volditavaid, rullitavaid ja kantavaid ekraane,” lisas Ahn.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel: <\/strong>\u201cStretchable Graphene Transistors with Printed Dielectrics and Gate Electrodes<\/a>\u201d<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kui r\u00e4\u00e4kida venitatavatest, l\u00e4bipaistvatest elektroonikaseadmetest, siis on selliste transistorite valmistamiseks sobiva materjali leidmine teadlastele suureks v\u00e4ljakutseks osutunud. L\u00e4bi on uuritud terve hulk tavap\u00e4raseid pooljuhtmaterjale, nende hulgas molekule, pol\u00fcmeere ja metalle, kuid nende materjalide sisemised optilised ja mehaanilised omadused ei ole \u00fcldiselt head. Need miinused teevad venituse all oma optilisi ja elektrilisi omadusi s\u00e4ilitava transistori realiseerimise […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":21964,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[45],"class_list":{"0":"post-21963","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-rakenduslik-teadus","8":"category-teadusuudis","9":"tag-grafeengrafaan","10":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/21963","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=21963"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/21963\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/21964"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=21963"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=21963"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=21963"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}