{"id":22066,"date":"2011-10-31T10:36:11","date_gmt":"2011-10-31T07:36:11","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=22066"},"modified":"2011-10-31T10:36:11","modified_gmt":"2011-10-31T07:36:11","slug":"astronoomid-kogu-universumis-leidub-keerulist-orgaanilist-ainet","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=22066","title":{"rendered":"Astronoomid: kogu Universumis leidub keerulist orgaanilist ainet"},"content":{"rendered":"

Ajakirjas Nature<\/em> ilmunud artiklis annavad astronoomid \u00fclevaate ootamatu keerukusega orgaaniliste \u00fchendite esinemisest kogu Universumis. Uurimust\u00f6\u00f6 tulemused viitavad sellele, et keerulised orgaanilised \u00fchendid pole ainult elusorganismide p\u00e4rusmaa, vaid nad v\u00f5ivad ka olla loodud t\u00e4htede poolt.<\/strong><\/p>\n

Hong Kongi \u00dclikooli professor Sun Kwok<\/strong> ja doktor Yong Zhang<\/strong> n\u00e4itavad oma teadust\u00f6\u00f6s, et l\u00e4bi kogu Universumi laialdaselt levinud orgaaniline aine sisaldab aromaatseid (r\u00f5nga-sarnaseid) ja ats\u00fcklilisi (keti-sarnaseid) koostisosi. \u00dchendi koostisosad on nii keerukad, et nende keemiline \u00fclesehitus meenutab kivis\u00f6e ja nafta struktuuri. Kuna kivis\u00fcsi ja nafta on iidse elu j\u00e4\u00e4nused, arvati, et seda t\u00fc\u00fcpi orgaaniline aine tekib ainult elusorganismidest. Teadust\u00f6\u00f6 meeskonna avastus aga viitab, et keerulisi orgaanilisi \u00fchendeid on v\u00f5imalik s\u00fcnteesida ka kosmoses ilma \u00fchegi eluvormi kaasabita, kirjutab sciencedaily.com<\/a>.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Kujutis Orioni Udukogust, kust on neid orgaanilisi \u00fchendeid leitud. Pildile on lisatud Infrapuna Kosmose Observatooriumis j\u00e4\u00e4dvustatud spekter. Pilt: Hong Kongi \u00dclikool; taust: Hubble kuvand: NASA, C.R. O\u2019Dell ja S.K. Wong (Rice \u00dclikool)<\/p><\/div>\n

K\u00e4esoleva teadust\u00f6\u00f6 k\u00e4igus uurisid teadlased seni lahendamata fenomeni: t\u00e4htedes, t\u00e4htedevahelises ruumis ja galaktikates avastatud infrapunakiirguse emissiooni. Need spektraaltunnused on tuntud kui \u201etundmatud infrapunakiirguse tunnused\u201c (ingl.k. “Unidentified Infrared Emission features”<\/em>). Nende tunnuste p\u00e4ritolu kohta on \u00fcle kahe aastak\u00fcmne k\u00f5ige laialdasemat heakskiitu p\u00e4lvinud teooria, et need \u00fchendid on p\u00e4rit lihtsatest orgaanilistest s\u00fcsiniku ja vesiniku aatomitest koosnevatest molekulidest, mida nimetatakse pol\u00fcts\u00fckliliseks aromaatseks vesinik-s\u00fcsiniku (polycyclic aromatic hydrocarbon \u2013 PAH<\/em>) molekulideks. Infrapuna Kosmose Observatooriumist ja Spitzeri Kosmose Teleskoobiga l\u00e4bi viidud vaatluste andmete anal\u00fc\u00fcsil n\u00e4itasid Kwok ja Zhang, et neil astronoomilistel spektritel on tunnusjooned, mida ei saa p\u00f5hjendada PAH molekulide esinemisega. Selle asemel pakub meeskond v\u00e4lja, et infrapunakiirgust tekitanud ainetel v\u00f5ib olla palju keerulisem keemiline struktuur. Plahvatavate t\u00e4htede ehk noovade moodustumisel tekkinud t\u00e4hetolmu spektri anal\u00fc\u00fcsiga n\u00e4itasid teadlased, et t\u00e4hed loovad neid keerulisi orgaanilisi \u00fchendeid \u00fclimalt l\u00fchikese aja jooksul \u2013 vaid n\u00e4dalatega.<\/p>\n

T\u00e4hed mitte ainult ei tooda seda keerulist orgaanilist ainet \u2013 nad ka v\u00e4ljastavad seda \u00fcldisesse t\u00e4htedevahelisse ruumi. Uurimust\u00f6\u00f6 toetab Kwoki varasemat ideed, et vanad t\u00e4hed on kui molekulaarsed \u201etehased\u201c, mis on v\u00f5imelised tootma orgaanilisi \u00fchendeid. \u201eMeie t\u00f6\u00f6 on n\u00e4idanud, et t\u00e4hed valmistavad orgaanilisi \u00fchendeid peaaegu vaakumis toimuvat protsessidele sarnastel tingimustel,\u201c s\u00f5nas Kwok. \u201eTeoreetiliselt on see v\u00f5imatu, kuid vaatluste k\u00e4igus n\u00e4eme me seda toimumas.\u201c<\/p>\n

Mis on aga k\u00f5ige huvitavam \u2013 see orgaaniline t\u00e4hetolm on struktuuri poolest sarnane meteoriitidest leitud keeruliste orgaaniliste \u00fchenditega. Kuna meteoriidid on varase P\u00e4ikeses\u00fcsteemi j\u00e4\u00e4nukid, t\u00f5statavad need leiud v\u00f5imaluse, et t\u00e4hed rikastasid varast P\u00e4ikeses\u00fcsteemi orgaaniliste koostisosadega. Varajane Maa elas \u00fcle raskeid komeetide ja asteroidide \u201epommitamisi\u201c, mis v\u00f5isid potentsiaalselt kanda orgaanilist t\u00e4hetolmu. Kas need orgaanilised \u00fchendid m\u00e4ngisid mingitki rolli elu arenemisel Maal, j\u00e4\u00e4b aga esialgu lahtiseks k\u00fcsimuseks.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel: \u201eMixed aromatic\u2013aliphatic organic nanoparticles as carriers of unidentified infrared emission features<\/a>\u201c<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Ajakirjas Nature ilmunud artiklis annavad astronoomid \u00fclevaate ootamatu keerukusega orgaaniliste \u00fchendite esinemisest kogu Universumis. Uurimust\u00f6\u00f6 tulemused viitavad sellele, et keerulised orgaanilised \u00fchendid pole ainult elusorganismide p\u00e4rusmaa, vaid nad v\u00f5ivad ka olla loodud t\u00e4htede poolt. Hong Kongi \u00dclikooli professor Sun Kwok ja doktor Yong Zhang n\u00e4itavad oma teadust\u00f6\u00f6s, et l\u00e4bi kogu Universumi laialdaselt levinud orgaaniline aine […]<\/p>\n","protected":false},"author":448,"featured_media":22067,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[47],"class_list":{"0":"post-22066","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-ilmaruum","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/22066","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/448"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=22066"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/22066\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/22067"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=22066"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=22066"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=22066"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}