{"id":22106,"date":"2011-11-02T21:04:47","date_gmt":"2011-11-02T18:04:47","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=22106"},"modified":"2011-11-02T21:04:47","modified_gmt":"2011-11-02T18:04:47","slug":"loodusseadused-voivad-olla-universumi-loikes-erinevad","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=22106","title":{"rendered":"Loodusseadused v\u00f5ivad olla Universumi l\u00f5ikes erinevad"},"content":{"rendered":"

Teadusajakirjas Physical Review Letters <\/em>avaldatud artiklis v\u00e4idavad teadlased, et \u00fcks loodusseadustest v\u00f5ib olla Universumi erinevates paikades erinev.<\/strong><\/p>\n

\u00dcks hinnatuimaid teadusprintsiipe loodusteadustes \u2013 energia j\u00e4\u00e4vuse seadus \u2013 v\u00f5ib New South Wales\u2019i \u00dclikoolis, Swinburne Tehnika\u00fclikoolis ja Cambridge\u2019i \u00dclikoolis l\u00e4bi viidud uurimust\u00f6\u00f6 kohaselt valeks osutuda. Uurimuse k\u00e4igus avastati, et \u00fcks neljast fundamentaalsest vastasm\u00f5just, elektromagnetism<\/em>, mida m\u00f5\u00f5detakse niinimetatud peenstruktuuri konstandiga ja m\u00e4rgitakse s\u00fcmboliga \u201ealfa\u201c, paistab Universumi l\u00f5ikes varieeruvat, kirjutab physorg.com<\/a>.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Galaktika justkui tr\u00fckib metallilistest neeldumisjoontest \u201etriipkoodi\u201c taustakvasari spektrile. Teadlased salvestavad kvasari spektri Maal asuvate teleskoopidega ning loevad seej\u00e4rel triipkoodi. Sellesse on kodeeritud kaugete galaktikate f\u00fc\u00fcsikaseadused. Nii on v\u00f5imalik otsustada, kas f\u00fc\u00fcsikaseadused muutuvad l\u00e4bi kogu Universumi v\u00f5i on p\u00fcsivad, nagu hetkel arvatakse. Pilt: kvasari spekter: Michael Murphy, Swinburne\u2019i Tehnika\u00fclikool; Hubble\u2019i \u00dclis\u00fcgav V\u00e4li: NASA, ESA, S. Beckwith ja HUDF meeskond<\/p><\/div>\n

Esimesed vihjed sellele, et alfa ei pruugigi olla konstant, tehti juba aastak\u00fcmne eest, mil professorid John Webb <\/strong>ja Victor Flambaum<\/strong> koos kolleegidega anal\u00fc\u00fcsisid Keck\u2019i Observatooriumis l\u00e4bi viidud vaatluste andmeid. Need vaatlused olid aga piiratud \u00fche laia taeva-alaga.<\/p>\n

N\u00fc\u00fcd kahekordistas Webb kolleegidega vaatluste arvu ja m\u00f5\u00f5tis alfa v\u00e4\u00e4rtuse umbes 300s kauges galaktikas \u2013 Maast \u00fclisuurtel vahemaadel ning palju suuremal taeva-alal. Uued vaatlused viidi l\u00e4bi Euroopa L\u00f5una Observatooriumi V\u00e4ga Suure Teleskoobiga T\u0161iilis.<\/p>\n

\u201eUurimustulemused h\u00e4mmastasid meid,\u201c s\u00f5nas professor Webb. \u00a0\u201eMeie asukohast vaadatuna Universumis muutub alfa \u00fches suunas j\u00e4rk-j\u00e4rgult n\u00f5rgemaks ning vastassuunas tugevamaks.\u201c<\/p>\n

Dr Julian King<\/strong> lisas: \u201eKui avastus kinnitatakse, on sel s\u00fcgavad tagaj\u00e4rjed meie arusaamisele ajast ja ruumist ning see rikub \u00fcht p\u00f5hilist printsiipi, mis on Einstein\u2019i \u00dcldrelatiivsusteooria aluseks.\u201c<\/p>\n

\"\"<\/a>

Illustratsioon kahepooluselise telje suunast meie uurimust\u00f6\u00f6st taevalaotuse kohta \u2013 ekvatoriaalsete kooridinaatidega. Roheline piirkond vastab vaid VLT spektri dipooli suunale. Punane ala n\u00e4itab m\u00f5lema teleskoobi \u00fchendatud andmestiku kahepooluselist piirkonda. Helehall ring esindab Linnuteed projekteerituna ekvatoriaalkoordinaatide raamistikku. Galaktika keskosa on n\u00e4idatud m\u00fcgarikuna. Pilt: ilmus tr\u00fckis avaldatud teadusartiklis (Physical Review Letters)<\/p><\/div>\n

\u201eSeesugused rikkumised on ootusp\u00e4rased m\u00f5ne t\u00e4nap\u00e4evase \u201ek\u00f5iksuse teooria\u201c kohaselt, mis proovivad k\u00f5iki teadaolevaid fundametaalseid j\u00f5ude \u00fchendada,\u201c v\u00e4itis professor Flambaum ja j\u00e4tkas: \u201eSujuv ja j\u00e4tkuv muutus alfas v\u00f5ib ka viidata sellele, et Universum on palju suurem kui meie vaadeldav osa sellest \u2013 v\u00f5imalik, et l\u00f5pmatu.\u201c<\/p>\n

Dr Michael Murphy <\/strong>lisas: \u201eTeise hetkel populaarse idee j\u00e4rgi eksisteerib mitmeid universumeid, millel v\u00f5ivad isegi olla omad loodussedausseadused. Isegi v\u00e4ike muutus loodusseadustes t\u00e4hendab seda, et need polnud meie Universumi s\u00fcnni ajal \u201ekaljukindlad\u201c. Kehtivad loodusseadused v\u00f5ivad s\u00f5ltuda meie asukohast aegruumis.\u201c<\/p>\n

Professor Webb\u2019i s\u00f5nul pakuvad uurimust\u00f6\u00f6 tulemused v\u00e4ga loomulikku selgitust k\u00fcsimusele, mida teadlased on aastak\u00fcmnete v\u00e4ltel lahendada p\u00fc\u00fcdnud: miks paistavad loodusseadused olevat n\u00f5nda peenelt h\u00e4\u00e4lestatud elu eksisteerimiseks?<\/p>\n

\u201eVastuseks v\u00f5ib olla, et teised piirkonnad Universumis ei pruugi olla meile tuntud elu jaoks nii sobivad. Loodusseadused, mida me m\u00f5\u00f5dame oma asukohast Universumis, v\u00f5ivad olla pelgalt \u201ekohalikud k\u00f5rvalseadused\u201c, mille puhul pole siin elu esinemine just \u00fcllatav,\u201c v\u00e4itis Webb.<\/p>\n

Vaata ka videot kvasari neeldumisriba katsest, mille abil uuriti kaugete galaktikate loodusseadusi – siit<\/a>.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel: ,,Evidence for spatial variation of the fine structure constant<\/a>“<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Teadusajakirjas Physical Review Letters avaldatud artiklis v\u00e4idavad teadlased, et \u00fcks loodusseadustest v\u00f5ib olla Universumi erinevates paikades erinev. \u00dcks hinnatuimaid teadusprintsiipe loodusteadustes \u2013 energia j\u00e4\u00e4vuse seadus \u2013 v\u00f5ib New South Wales\u2019i \u00dclikoolis, Swinburne Tehnika\u00fclikoolis ja Cambridge\u2019i \u00dclikoolis l\u00e4bi viidud uurimust\u00f6\u00f6 kohaselt valeks osutuda. Uurimuse k\u00e4igus avastati, et \u00fcks neljast fundamentaalsest vastasm\u00f5just, elektromagnetism, mida m\u00f5\u00f5detakse niinimetatud peenstruktuuri […]<\/p>\n","protected":false},"author":448,"featured_media":22107,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[47],"class_list":{"0":"post-22106","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-ilmaruum","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/22106","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/448"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=22106"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/22106\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/22107"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=22106"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=22106"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=22106"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}