{"id":22112,"date":"2011-11-02T20:58:58","date_gmt":"2011-11-02T17:58:58","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=22112"},"modified":"2011-11-02T20:58:58","modified_gmt":"2011-11-02T17:58:58","slug":"nanotorudest-valmistatud-vedrudest-loodi-naha-sarnased-sensorid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=22112","title":{"rendered":"Nanotorudest valmistatud vedrudest loodi naha-sarnased sensorid"},"content":{"rendered":"

USA Stanfordi \u00dclikooli teadlased valmistasid v\u00e4ga elastse, l\u00e4bipaistva \u00f5hukese kile, mis juhib erakordselt h\u00e4sti elektrit. Kile valmistati vedrusarnastest lainelistest s\u00fcsinikust nanotorudest ning neid saab kasutada elektroodi ainena \u201enaha-sarnastes\u201c surve ja venivuse sensorites. <\/strong><\/p>\n

Seesugused seadmed v\u00f5ivad tulevikus aidata taastada amputeeritute, vigastatud s\u00f5durite ning p\u00f5letusohvrite naha puudutuse ja surve tundlikkust. Samuti v\u00f5ib meeskonna s\u00f5nul seadet rakendada robootikas ja puutetundlike arvutiekraanide arendamisel, kirjutab Physicsworld.com<\/a>.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Teadust\u00f6\u00f6 meeskond. Vasakult: Michael Vosgueritchian, Benjamin Tee ja Darren Lipomi. Pilt: L A Cicero, Stanford News<\/p><\/div>\n

Zhenan Bao<\/strong> ja kolleegid valmistasid l\u00e4bipaistvad elastsed kiled nii, et s\u00fcsinikust nanotorude lahus kanti aerograafiga lameda r\u00e4niplaadi \u00fclemisele ja alumisele pinnale. Peale katmist venitasid uurijad r\u00e4niplaati. Kui plaat seej\u00e4rel l\u00f5dvenes, moodustasid nanotorud loomulikult lainjaid, vedrusarnaseid struktuure. Need struktuurid k\u00e4ituvad elektroodidena, mis v\u00f5ivad t\u00e4pselt m\u00f5\u00f5ta ainele avaldatud j\u00f5u.<\/p>\n

Seadeldis t\u00f6\u00f6tab kondensaatorina, sest r\u00e4nikiht salvestab elektrilaengut aku sarnaselt. Kui sensorile avaldatakse survet, t\u00f5mbub r\u00e4nikiht kokku, mis muudab talletatava elektrilaengu v\u00f5imalikku hulka. Salvestatava laengu v\u00e4\u00e4rtust m\u00f5\u00f5detakse r\u00e4niplaati \u00fclevalt ja alt katvate s\u00fcsinikust nanotorude abil.<\/p>\n

Kui kilet taas venitada, sirgenevad nanotorud venitatavas suunas. \u00d5hukese kile elektrijuhtivus ei muutu seni, kuni ainet ei venitata rohkem kui esialgselt. Kilet on v\u00f5imalik venitada kuni kaks ja pool korda selle esialgsest pikkusest suuremaks ning igasse suunda ilma kilele kahju tekitamata. Kile taastab alati oma esialgsed m\u00f5\u00f5tmed isegi peale korduvaid venitusi. T\u00e4ielikult v\u00e4ljavenitatuna on kile elektrijuhtivuseks 2200\u00a0S\/cm ning see v\u00f5ib avastada surve v\u00e4\u00e4rtusega umbes 50 kPa, mis umbkaudselt vastab uurijate s\u00f5nul \u201etugevale s\u00f5rmen\u00e4pistusele\u201c.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Pilt: Steve Fyffe, Stanford News<\/p><\/div>\n

Meeskonna liige Darren Lipomi<\/strong> s\u00f5nas: \u201eMe l\u00f5ime t\u00f5en\u00e4oliselt esimese venitatava, l\u00e4bipaistva, nahataolise sensori \u2013 nii koos nanotorudega kui ka ilma.\u201c<\/p>\n

Kilet v\u00f5ib olla v\u00f5imalik rakendada mitmesugustes valdkondades, sealhulgas mobiilseadmete ekraanides, mis on v\u00f5imelised tunnetama eriloomuliste survete avaldamist (mitte ainult puudutust); puuteekraanide sensorites, mis on kokkupandavad, venitatavad ja peaaegu h\u00e4vitamatud; l\u00e4bipaistvates elektroodides p\u00e4ikesepaneelides, mida v\u00f5iks m\u00e4hkida \u00fcmber s\u00f5idukite ja ehitiste kumerate pindade ilma kilet kortsutamata; ning ka robotite ja tehisintellekti s\u00fcsteemide sensorites.<\/p>\n

Veel rakendusi<\/strong><\/p>\n

\u201eKasu v\u00f5ivad saada ka teised, n\u00e4iteks \u201ebiotagasisidet\u201c vajavad s\u00fcsteemid. Seesugused on n\u00e4iteks \u201etargad\u201c roolid, mis oleksid v\u00f5imelised tunnetama, kui juht peaks magama j\u00e4\u00e4ma,\u201c lisas Lipomi. \u201eAinest valmistatud kunstlikku nahka v\u00f5ib ka kasutada amputeeritute, vigastatud s\u00f5durite ja p\u00f5letusohvrite puutetundlikkuse taastamiseks, kui neid \u00fchendada selle tehisnahaga kaetud tehisj\u00e4semetega.”<\/p>\n

Kannustatuna esialgsetest uurimustulemustest loodab meeskond n\u00fc\u00fcd parandada seadme survetundlikkust. Seni keskendusid teadlased kilede valmistamisel struktuuride venitatavaks ja l\u00e4bipaistvaks muutmisele, kuid mitte tundlikkusele. Nad sooviksid ka \u00fchendada nahasarnased survesensorid neuronitega ning ka p\u00e4ikesepatareide elektroodidega.<\/p>\n

\u201eTulevikus peaks olema v\u00f5imalik kasutada neid kilesid orgaaniliste, nahasarnaste seadmete kavandamisel, millel oleksid teisedki inimlikud \u2013 ja \u201e\u00fcliinimlikud\u201c \u2013 omadused, n\u00e4iteks v\u00f5ime tajuda niiskust, temperatuuri, valgust ja isegi keemilisi ja bioloogilisi liike,\u201c s\u00f5nas Lipomi.<\/p>\n

Vaata ka videot kile loomisest ja rakendusv\u00f5imalustest – siit<\/a>.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel: ,,Skin-like pressure and strain sensors based on transparent elastic films of carbon nanotubes<\/a>“<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

USA Stanfordi \u00dclikooli teadlased valmistasid v\u00e4ga elastse, l\u00e4bipaistva \u00f5hukese kile, mis juhib erakordselt h\u00e4sti elektrit. Kile valmistati vedrusarnastest lainelistest s\u00fcsinikust nanotorudest ning neid saab kasutada elektroodi ainena \u201enaha-sarnastes\u201c surve ja venivuse sensorites. Seesugused seadmed v\u00f5ivad tulevikus aidata taastada amputeeritute, vigastatud s\u00f5durite ning p\u00f5letusohvrite naha puudutuse ja surve tundlikkust. Samuti v\u00f5ib meeskonna s\u00f5nul seadet rakendada robootikas […]<\/p>\n","protected":false},"author":448,"featured_media":22113,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[110],"class_list":{"0":"post-22112","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-rakenduslik-teadus","8":"category-teadusuudis","9":"tag-materjal","10":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/22112","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/448"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=22112"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/22112\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/22113"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=22112"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=22112"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=22112"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}