{"id":22206,"date":"2011-11-03T15:00:07","date_gmt":"2011-11-03T12:00:07","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=22206"},"modified":"2011-11-03T15:00:07","modified_gmt":"2011-11-03T12:00:07","slug":"lhc-hakkab-varast-universumi-veelgi-tapsemini-uurima","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=22206","title":{"rendered":"LHC hakkab varast universumi veelgi t\u00e4psemini uurima"},"content":{"rendered":"<p><strong>\ufeffSuur Hadronite P\u00f5rguti p\u00fchendab j\u00e4rgmised neli n\u00e4dalat varase universumi tingimuste uurimiseks senisest t\u00e4psemini, puhates sel ajal Higgsi bosoni jahist.<\/strong><\/p>\n<p>LHC peategevus 2011. aastaks, milleks on prootonipaaride p\u00f5rgatamine, l\u00f5ppes 30. oktoobril. Praeguseks on eksperiment andnud umbes 6 \u00fcmberp\u00f6\u00f6ratud <a href=\"http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Barn_(unit)\">femtobarni<\/a> kokkup\u00f5rgete andmeid &#8211; see on ligi kolm korda rohkem andmetest, mida kasutati eelmisel Higgsi bosoni jahil, kirjutab <a href=\"http:\/\/www.newscientist.com\/article\/dn21111-lhc-to-probe-early-universe-in-best-detail-yet.html\">NewScientist.com<\/a>.<\/p>\n<div id=\"attachment_22207\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/11\/LHC_hall_1.jpeg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-22207\" class=\"size-medium wp-image-22207\" title=\"LHC_hall_1\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/11\/LHC_hall_1-300x224.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"224\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/11\/LHC_hall_1-300x224.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/11\/LHC_hall_1-250x187.jpg 250w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/11\/LHC_hall_1.jpeg 462w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-22207\" class=\"wp-caption-text\">Osa LHC osakestekiirendist.<\/p><\/div>\n<p>Ajal, mil teadlased alles alustavad uute andmete anal\u00fc\u00fcsi, hakkab LHC nelja n\u00e4dala jooksul p\u00f5rgatama plii ioone, alustades 5. novembril. Need kokkup\u00f5rked tekitavad v\u00e4ga tiheda ja kuuma aine kogumikke, taasluues nii tingimusi, mis valitsesid esimestel hetkedel p\u00e4rast Suurt Pauku.<\/p>\n<p>Eelmisel aastal LHC-s l\u00e4biviidud plii ioonide p\u00f5rked andsid vihjeid kvark-gluuon plasma tekkimisest. Kvark-gluuon plasma on aine eksootiline olek, milles kvargid, mis elutsevad tavaliselt paaride v\u00f5i kolmikutena, v\u00f5ivad vabalt ringi liikuda. Seda n\u00e4htust on varem j\u00e4lgitud Relativistliku Raskete Ioonide P\u00f5rguti(<a href=\"http:\/\/www.bnl.gov\/rhic\/\" target=\"ns\">Relativistic Heavy Ion Collider<\/a>)\u00a0abil Brookhavenis USAs, kuid suurematel energiatel tehtavad p\u00f5rked annaksid k\u00f5rgema temperatuuri.<\/p>\n<p>,,P\u00f5him\u00f5tteliselt liigume me l\u00e4hemale Suure Paugu toimumishetkele,&#8221; s\u00f5nas Greg Landsberg, LHC \u00fcks kahest direktorist.<\/p>\n<p>Eksperimentaatorid loodavad saada sel aastal ligi 10 korda rohkem andmeid kui LHC 2010. aasta plii p\u00f5rgetkest saadi, v\u00f5imaldades neil uurida kvark-gluuon plasmat veelgi detailsemalt. Teadlased loodavad l\u00e4hemalt uurida aine muutumise k\u00e4itumist ajal, kui selle temperatuur l\u00e4heneb kvark-gluuon plasma olekule.<\/p>\n<p>Lisaks proovitakse plii ioonidega p\u00f5rgatada ka prootoneid &#8211; miski, mida LHC-s varem tehtud pole. Need kokkup\u00f5rked on puhtamad kui need, millest v\u00f5tavad osa vaid plii ioonide paarid. Andmed saavad olema segastele plii-plii p\u00f5rgetele heaks v\u00f5rdlusmaterjaliks.<\/p>\n<p>LHC suletakse detsembri alguses ning l\u00fclitatakse taas 2012. aasta m\u00e4rtsis sisse prooton-prooton p\u00f5rgeteks, milles loodetavasti hakatakse kasutama k\u00f5rgemat, 8 TeV energiat. K\u00f5rgem energia parandaks Higgsi avastamise tundlikkust umbes 30 protsendi v\u00f5rra ning v\u00f5ib lisaks aidata leida m\u00e4rke supers\u00fcmmeetriast &#8211; standardmudeli laiendusest osakestef\u00fc\u00fcsika jaoks.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.newscientist.com\/article\/dn21111-lhc-to-probe-early-universe-in-best-detail-yet.html\">Allikas<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>\ufeffSuur Hadronite P\u00f5rguti p\u00fchendab j\u00e4rgmised neli n\u00e4dalat varase universumi tingimuste uurimiseks senisest t\u00e4psemini, puhates sel ajal Higgsi bosoni jahist. LHC peategevus 2011. aastaks, milleks on prootonipaaride p\u00f5rgatamine, l\u00f5ppes 30. oktoobril. Praeguseks on eksperiment andnud umbes 6 \u00fcmberp\u00f6\u00f6ratud femtobarni kokkup\u00f5rgete andmeid &#8211; see on ligi kolm korda rohkem andmetest, mida kasutati eelmisel Higgsi bosoni jahil, kirjutab [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":22207,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[49],"class_list":{"0":"post-22206","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-lhc","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/22206","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=22206"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/22206\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/22207"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=22206"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=22206"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=22206"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}