{"id":22294,"date":"2011-11-07T14:25:18","date_gmt":"2011-11-07T11:25:18","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=22294"},"modified":"2011-11-07T14:25:18","modified_gmt":"2011-11-07T11:25:18","slug":"spiraalharudega-taht","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=22294","title":{"rendered":"Spiraalharudega t\u00e4ht"},"content":{"rendered":"<div id=\"attachment_22295\" style=\"width: 624px\" class=\"wp-caption aligncenter\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/11\/astarwithspi.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-22295\" class=\"size-large wp-image-22295 \" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/11\/astarwithspi-1023x793.jpg\" alt=\"\" width=\"614\" height=\"476\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/11\/astarwithspi-1023x793.jpg 1023w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/11\/astarwithspi-300x232.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/11\/astarwithspi-250x193.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 614px) 100vw, 614px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-22295\" class=\"wp-caption-text\">T\u00e4hte SAO 206462 \u00fcmbritsevast gaasirikkast kettast tuleb esile kaks spiraalset haru. Noor t\u00e4ht asub Lupuse t\u00e4htkujus. Ketta l\u00e4bim\u00f5\u00f5t on umbes 22,5 miljardit kilomeetrit \u2013 see on umbes kaks korda suurem Pluuto orbiidist meie p\u00e4ikeses\u00fcsteemis. Pilt:  NAOJ\/Subaru<\/p><\/div>\n<p><strong>Enam kui neljasaja aasta jooksul on astronoomid uurinud teleskoopide abil meie galaktika t\u00e4htede mitmekesisust. Loodud on katalooge miljonitest kaugetest p\u00e4ikestest. \u00dcles on m\u00e4rgitud k\u00e4\u00e4bust\u00e4hed, hiidt\u00e4hed, surnud t\u00e4hed, plahvatavad t\u00e4hed, kaksikt\u00e4hed; v\u00f5iks arvata, et n\u00fc\u00fcdseks on n\u00e4htud igat t\u00fc\u00fcpi t\u00e4hti Linnutees. <\/strong><\/p>\n<p>Sellel p\u00f5hjusel on hiljutine avastus nii \u00fcllatav. Uurijad avastasid Hawaiil asuva Subaru teleskoobi abil spiraalharudega t\u00e4he. SAO 206462-nimeline noor t\u00e4ht asub Lupuse t\u00e4htkujus,\u00a0rohkem kui neljasaja valgusaasta kaugusel Maast. SAO 206462 p\u00fc\u00fcdis t\u00e4helepanu t\u00e4hte \u00fcmbritseva ketta t\u00f5ttu. Uurijad kahtlustasid, et Pluto orbiidist\u00a0umbes kaks korda laiema ketta sees v\u00f5ivad kokku sulanduda uued planeedid.<\/p>\n<p>L\u00e4hemal t\u00e4he SAO 206462 vaatlemisel aga leiti planeetide asemel harud. Astronoomid on ka enne n\u00e4inud spiraalharusid \u2013 neid leidub laialdaselt spiraalgalaktikates, milles sajad miljonid t\u00e4hed keerduvad kokku \u00fcmber \u00fchise keskme. Spiraalharude olemasolu avastamine \u00fcmber individuaalse t\u00e4he on aga ennen\u00e4gematu.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2011-11-star-spiral-arms.html\">Allikas<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Enam kui neljasaja aasta jooksul on astronoomid uurinud teleskoopide abil meie galaktika t\u00e4htede mitmekesisust. Loodud on katalooge miljonitest kaugetest p\u00e4ikestest. \u00dcles on m\u00e4rgitud k\u00e4\u00e4bust\u00e4hed, hiidt\u00e4hed, surnud t\u00e4hed, plahvatavad t\u00e4hed, kaksikt\u00e4hed; v\u00f5iks arvata, et n\u00fc\u00fcdseks on n\u00e4htud igat t\u00fc\u00fcpi t\u00e4hti Linnutees. Sellel p\u00f5hjusel on hiljutine avastus nii \u00fcllatav. Uurijad avastasid Hawaiil asuva Subaru teleskoobi abil spiraalharudega [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":448,"featured_media":22295,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[40],"tags":[47],"class_list":{"0":"post-22294","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-paev-pildis","8":"tag-ilmaruum","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/22294","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/448"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=22294"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/22294\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/22295"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=22294"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=22294"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=22294"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}