{"id":22364,"date":"2011-11-10T00:07:08","date_gmt":"2011-11-09T21:07:08","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=22364"},"modified":"2011-11-11T13:08:58","modified_gmt":"2011-11-11T10:08:58","slug":"uus-meetod-3d-fotooniliste-kristallide-valmistamiseks","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=22364","title":{"rendered":"Uus meetod 3D fotooniliste kristallide valmistamiseks"},"content":{"rendered":"<p><strong>Hollandi Twente\u2019s MESA+ \u00dclikooli teadlased koost\u00f6\u00f6s ASML (Netherlands Organisation for Applied Scientific Research), TNO (the Netherlands Organisation for Applied Scientific Research) ja EUT (Eindhoven University of Technology) teadlastega arendasid v\u00e4lja uue meetodi 3D r\u00e4nistruktuuride valmistamiseks. Mikroskoopilised struktuurid k\u00e4ituvad fotooniliste kristallidena (photonic crystals), mis on p\u00f5him\u00f5tteliselt valgusp\u00f5hised pooljuhid. Fotooniliste kristallidega on n\u00e4iteks v\u00f5imalik footoneid l\u00f5ksustada v\u00f5i t\u00e4psetele lainepikkustele vastavaid valgusfiltreid valmistada. Fotooniliste kristallide tulevikurakenduste hulka kuulub n\u00e4iteks optilise protsessoriga arvuti.<\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_22365\" style=\"width: 270px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/11\/3dkrist_1.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-22365\" class=\"size-full wp-image-22365\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/11\/3dkrist_1.jpg\" alt=\"\" width=\"260\" height=\"197\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/11\/3dkrist_1.jpg 260w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/11\/3dkrist_1-250x189.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 260px) 100vw, 260px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-22365\" class=\"wp-caption-text\">Eletron-mikrograaf poorsest 3D r\u00e4nistruktuurist. \u00dcleval paremal nurgas olev valge riba on 2 mikromeetri pikkune, viieteistk\u00fcmnendik inimese juuksekarva paksusest. \u00dcleval vasakul on n\u00e4ha tume materjalile langenud tolmuosake.<\/p><\/div>\n<p>Moore\u2019i seaduse kohaselt kasvab protsessorites kasutatavate transistoride arv iga aastaga kahekordseks. Ligi viisk\u00fcmmend aastat k\u00fcllaltki t\u00e4pselt paika pidanud seaduse j\u00e4rjepidevus on n\u00f5rkemas, sest transistoride m\u00f5\u00f5tmed l\u00e4henevad aatomi m\u00f5\u00f5tmetele. Probleemi \u00fcheks lahenduseks on transistoride ruumiline l\u00f5imimine. Hollandis valmistatud poorse struktuuriga 3D fotooniline kristall on \u00fcks v\u00f5imalikke lahendusi.<\/p>\n<p>Struktuurid luuakse arvutikiipide tootmisliinidel kasutatava aparatuuriga, mist\u00f5ttu on valmistamisprotsess odav ja l\u00f5pptoodang on olemasolevate r\u00e4nikiipidega \u00fchilduv.<\/p>\n<p>Meetod koosneb kahest sammust. Esiteks s\u00f6\u00f6vitatakse r\u00e4nitahvlile miljoneid<\/p>\n<div id=\"attachment_22366\" style=\"width: 270px\" class=\"wp-caption alignright\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/11\/3dkrist_2.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-22366\" class=\"size-full wp-image-22366\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/11\/3dkrist_2.jpg\" alt=\"\" width=\"260\" height=\"261\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/11\/3dkrist_2.jpg 260w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/11\/3dkrist_2-150x150.jpg 150w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/11\/3dkrist_2-250x250.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 260px) 100vw, 260px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-22366\" class=\"wp-caption-text\">Hallide liideste ja punaste kerakestega kujutatud suurendatud teemanti v\u00f5restruktuur projetseerituna sinakale 3D fotoonilisele kristallile. V\u00f5restruktuuride sarnasused on silmaga n\u00e4htavad.<\/p><\/div>\n<p>v\u00e4ikesi augukesi. S\u00f6\u00f6viste l\u00e4bim\u00f5\u00f5t on ligikaudu 300 nanomeetrit (10<sup>-9<\/sup> m), s\u00fcgavus v\u00e4hem kui 8 mikromeetrit (10<sup>-6<\/sup> m). Teiseks s\u00f6\u00f6vitatakse augukesed r\u00e4nitahvli k\u00fclje sisse. Poorse struktuuri loomiseks on vajalik, et teises etapis oleks r\u00e4niplaat esimese t\u00f6\u00f6etapi suhtes v\u00e4ga t\u00e4pselt seadistatud. Eksimisruum on v\u00e4iksem kui 30 nanomeetrit. Plaadi kaldenurk ei tohi erineda rohkem kui pool kraadi. R\u00e4niplaadis moodustuvad t\u00e4isnurga all olevad poorid, mis loovadki 3D struktuuri. Materjalil on teemantile sarnane v\u00f5restruktuur, aga 2000 korda suurem.<\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2011-11-team-method-3d-photonic-crystals.htmlhttp:\/\/\">PhysOrg <\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Hollandi Twente\u2019s MESA+ \u00dclikooli teadlased koost\u00f6\u00f6s ASML (Netherlands Organisation for Applied Scientific Research), TNO (the Netherlands Organisation for Applied Scientific Research) ja EUT (Eindhoven University of Technology) teadlastega arendasid v\u00e4lja uue meetodi 3D r\u00e4nistruktuuride valmistamiseks. Mikroskoopilised struktuurid k\u00e4ituvad fotooniliste kristallidena (photonic crystals), mis on p\u00f5him\u00f5tteliselt valgusp\u00f5hised pooljuhid. Fotooniliste kristallidega on n\u00e4iteks v\u00f5imalik footoneid l\u00f5ksustada v\u00f5i [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":22365,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[115],"class_list":{"0":"post-22364","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-tehnovidinad","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/22364","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=22364"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/22364\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/22365"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=22364"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=22364"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=22364"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}