{"id":22372,"date":"2011-11-10T02:46:52","date_gmt":"2011-11-09T23:46:52","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=22372"},"modified":"2011-11-11T13:08:16","modified_gmt":"2011-11-11T10:08:16","slug":"tehiskoe-kasvatamise-uued-meetodid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=22372","title":{"rendered":"Tehiskoe kasvatamise uued meetodid"},"content":{"rendered":"

Tehiskudede teooria ja nende valmistamine on arenev teadusharu, mille k\u00f5rgemaks eesm\u00e4rgiks on vigastatud v\u00f5i puuduva orgaanilise koe asendamine laboratoorselt valmistatud eluskoega. Laboratoorne kude kasvab enamasti mikroskoopilistel tehislikul alustellingul (scaffold). T\u00e4psete alustellingute valmistamine on aga keeruline tehniline probleem, mis on nimetatud materjalide laialdasemat kasutuselev\u00f5ttu piiranud.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Skanneeriva elektronmikroskoobiga tehtud kujutisel on n\u00e4ha uuendatud 2PP tehnikaga valmistatud 16 inimsilmale n\u00e4htamatut mikro-Veenust. Kogu struktuuri laius on inimese juuksekarvast v\u00e4iksem. Kujukeste valmistamiseks kulus ligikaudu 45 sekundit.<\/p><\/div>\n

LZH (Laser Zentrum Hannover) ja P\u00f5hja-Carolina \u00fclikoolide teadlaste koost\u00f6\u00f6na muudeti kaksfooton pol\u00fcmerisatsiooni (2PP, two-photon polymerization) nime kandvat graveerimistehnikat nii, et keerukate alustellingute valmistamine on senisest kiirem ja lihtsam.<\/p>\n

Alusmaterjalidel kasutatavad praeguse p\u00f5lvkonna 2PP tehnikad toodavad femtosekundilisi (10-15<\/sup> s) laserimpulsse, mille toimel liituvad impulsi m\u00f5juraadiuses olevad pinnamolekulid v\u00e4ikesteks koonuselise l\u00e4bil\u00f5ikega tornikesteks. Koonuste sariviisilisel kasvatamisel on v\u00f5imalik valmistada keerukaid 3D struktuure.<\/p>\n

2PP eeliseks on k\u00f5rge tolerants alusmaterjali suhtes. Lisaks ei ole vajalik<\/p>\n

\"\"<\/a>

Pildil on kujutatud mitmekihiline tehiskoe kasvatamiseks m\u00f5eldud 2PP meetodil valmistatud silindertornikestega alustelling. Vasakult esimesel pildil on n\u00e4ha hariliku 2PP tehnikaga tehtud struktuur. Keskmisel pildil olev struktuur on valmistatud edasiarendatud 2PP tehnikaga, ajakulu v\u00e4henes neljakordselt. Paremal on n\u00e4ha samale alustellingule kasvanud veislase veresoon.<\/p><\/div>\n

kaasata k\u00f5rgeid temperatuure. Meetodi puuduseks on aga suuremate struktuuride valmistamise ajakulu. N\u00e4iteks kulub konventsionaalse 2PP tehnikaga 100 nanomeetrise (10-9<\/sup> m)\u00a0lahutusega \u00a01 ruutmillimeetrise pinna katmiseks 2 tundi ja 47 minutit. Kasvatamise kiirendamiseks kasutas teadlaste t\u00f6\u00f6r\u00fchm arvutijuhitavat hologrammi, mis jagas 2PP laseri impulsid kuni 16 iseseisvaks eri fookuss\u00fcgavusega kiireks. N\u00e4itena toodud pindala katmiseks kulub teadlaste s\u00f5nul uuendatud tehnoloogiaga ligikaudu 10 minutit.<\/p>\n

Katsetustega on piirdutud vaid \u00fche kindla pinnavormi, n\u00e4iteks silindrilise alustellingu, sarikopeerimisega. J\u00e4rgmistes uurimisfaasides kavatsetakse valmistada keerukamaid, fookuss\u00fcgavuste relatiivse k\u00f5rguse muutmist n\u00f5udvaid 3D struktuure.<\/p>\n

Allikas: PhysOrg<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Tehiskudede teooria ja nende valmistamine on arenev teadusharu, mille k\u00f5rgemaks eesm\u00e4rgiks on vigastatud v\u00f5i puuduva orgaanilise koe asendamine laboratoorselt valmistatud eluskoega. Laboratoorne kude kasvab enamasti mikroskoopilistel tehislikul alustellingul (scaffold). T\u00e4psete alustellingute valmistamine on aga keeruline tehniline probleem, mis on nimetatud materjalide laialdasemat kasutuselev\u00f5ttu piiranud. LZH (Laser Zentrum Hannover) ja P\u00f5hja-Carolina \u00fclikoolide teadlaste koost\u00f6\u00f6na muudeti kaksfooton […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":22373,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[110],"class_list":{"0":"post-22372","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-materjal","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/22372","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=22372"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/22372\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/22373"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=22372"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=22372"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=22372"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}