{"id":22409,"date":"2011-11-11T03:08:18","date_gmt":"2011-11-11T00:08:18","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=22409"},"modified":"2011-11-11T13:07:02","modified_gmt":"2011-11-11T10:07:02","slug":"venemaa-marsi-missioon-porus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=22409","title":{"rendered":"Venemaa Marsi missioon p\u00f5rus"},"content":{"rendered":"<p><strong>Venemaa viimase 15 aasta esimene planeetidevaheline mission p\u00f5rus p\u00e4rast starti mootoririkke t\u00f5ttu, mis ei v\u00f5imaldanud seadeldist korralikult Marsi poole teele saata. Phobos-Grunt nime kandev kosmoselaev on n\u00fc\u00fcd Maa orbiidil l\u00f5ksus. Teadlastel on aega p\u00e4ev, et probleemile lahendus leida (originaalartikkel avaldati 9. novembril, mil t\u00e4rminiks oli kolm p\u00e4eva \u2013 t\u00f5lkija m\u00e4rkus).<\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_22410\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/11\/grunt1.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-22410\" class=\"size-medium wp-image-22410\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/11\/grunt1-300x195.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"195\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/11\/grunt1-300x195.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/11\/grunt1-250x162.jpg 250w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/11\/grunt1.jpg 400w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-22410\" class=\"wp-caption-text\">Zeniit-2SB<\/p><\/div>\n<p>163 miljonit dollarit maksma l\u00e4inud Phobos-Grunt on Venemaa Kosmose Agentuuri missioon, mis pidi p\u00e4\u00e4dima Marsi kuule Phobos maandumisega, 200 g pinnaproovide v\u00f5tmisega ja nende tagasitoimetamisega Maale. Missioon oleks v\u00e4ldanud kolm aastat. Lisaks on platvormiga kaasas Hiina satelliit Yinghuo-1, mis pidi Phobos-Gruntilt Marsi orbiidile suunduma, et siis aasta jooksul punase planeedi atmosf\u00e4\u00e4ri uurida. 115 kilogrammi kaaluv satelliit on esimene teise planeedi suunas teele l\u00e4hetatud Hiina kosmoseprojekt.<\/p>\n<p>Zeniit-2SB kanderakett l\u00e4hetati koos aparatuuriga teele Kasahstani Baikuuri kosmodroomilt 8. novembril 20:16 Greenwichi aja j\u00e4rgi. Start oli edukas, \u00f5nnestus ka aparatuuri eraldumine kanderaketilt. Probleem tekkis aparatuuri enese mootoritega, mist\u00f5ttu hakkas seade plaanitud trajektoorist k\u00f5rvale kalduma. Vale asendi t\u00f5ttu ei saanud maapealne tugijaam mootoreid korralikult juhtida.<\/p>\n<p>Kosmoselaeva akud saavad l\u00e4hemate p\u00e4evade jooksul t\u00fchjaks, mist\u00f5ttu on oluline pardaarvutile uued juhised anda. Akuprobleemid viitavad v\u00f5imalikele p\u00e4ikesepaneelide rikkele.<\/p>\n<p>Eelmine Venemaa kosmosemissioon toimus 1996. aastal. Missioon eba\u00f5nnestus, Marsile sihitud satelliit p\u00f5les \u00e4ra Maa atmosf\u00e4\u00e4ris Vaikse ookeani kohal.<\/p>\n<p>Hiina kuuprogrammi juht Ziyuan Ouyang on varem meediale avaldanud, et Hiinal on olemas k\u00f5ik vajalikud tehnoloogiad ja teadmised, et \u00fckskord iseseisvalt Marsi avastama asuda.<\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"http:\/\/physicsworld.com\/cws\/article\/news\/47750\">PhysicsWorld<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Venemaa viimase 15 aasta esimene planeetidevaheline mission p\u00f5rus p\u00e4rast starti mootoririkke t\u00f5ttu, mis ei v\u00f5imaldanud seadeldist korralikult Marsi poole teele saata. Phobos-Grunt nime kandev kosmoselaev on n\u00fc\u00fcd Maa orbiidil l\u00f5ksus. Teadlastel on aega p\u00e4ev, et probleemile lahendus leida (originaalartikkel avaldati 9. novembril, mil t\u00e4rminiks oli kolm p\u00e4eva \u2013 t\u00f5lkija m\u00e4rkus). 163 miljonit dollarit maksma l\u00e4inud [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":22410,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[47],"class_list":{"0":"post-22409","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-ilmaruum","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/22409","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=22409"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/22409\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/22410"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=22409"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=22409"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=22409"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}