{"id":22429,"date":"2011-11-11T14:44:23","date_gmt":"2011-11-11T11:44:23","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=22429"},"modified":"2011-11-15T10:14:14","modified_gmt":"2011-11-15T07:14:14","slug":"neljarattaline-nanoauto","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=22429","title":{"rendered":"Neljarattaline nanoauto"},"content":{"rendered":"<p><strong>Groningeni \u00dclikooli teadlased valmistasid nanomeetri (10<sup>-9<\/sup> m) pikkuse elektronide j\u00f5ul vaskpinnal liikuva \u201ds\u00f5iduki\u201d. Sarnaseid seadmeid saab tulevikus kasutada n\u00e4iteks nanorobootikas molekulide transpordiks.<\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_22430\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/11\/nanocar1.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-22430\" class=\"size-medium wp-image-22430\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/11\/nanocar1-300x300.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"300\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/11\/nanocar1-300x300.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/11\/nanocar1-150x150.jpg 150w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/11\/nanocar1-250x250.jpg 250w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/11\/nanocar1.jpg 400w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-22430\" class=\"wp-caption-text\">Nanoauto mudel.<\/p><\/div>\n<p>Looduses on molekulaarmasinad \u00fcsna tavalised. N\u00e4iteks suudavad mootorvalgud (loe <a href=\"http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Motor_protein\">siit<\/a>) pindadel molekule transportida. Lisaks kasutatakse neid rakkudes struktuuride ehitamiseks. Seni on teadlaste valmistatud transport\u00f6\u00f6rid olnud passiivsed, nende edasi tagasi liigutamiseks on olnud tarviline j\u00f5u rakendamine.<\/p>\n<p>Groningeni \u00dclikoolis valmistatud seade on esimene omalaadne, mis ei vaja t\u00f5ukamist ega t\u00f5mbamist. Orgaanilisele s\u00fcsinikraamile valmistatud seadmel on neli\u00a0auto rattaid\u00a0meenutavat rootorit, mis \u00fchenduvad pikliku \u201dkere\u201d k\u00fclge s\u00fcsinik kaksiksidemetega. Skanneeriva tunnelmikroskoobi teravikust kaksiksidemete poole saadetud elektronid p\u00f5hjustavad sidemete katkemise ja p\u00f6\u00f6rlemise, mis p\u00e4\u00e4dib sideme tekkimisega ratta uues p\u00f6\u00f6ratud asendis ja kogu seadeldise edasi liikumisega. Protsessi nimetatakse isomerisatsiooniks.<\/p>\n<p>Seade suudab rootorite kiraalsuse (loe <a href=\"http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Chirality\">siit<\/a>) muutmisega liikuda kahel viisil. Esimesel juhul j\u00e4rgib molekulaarmasin juhuslikku rada, teisel juhul liigub aga piki kindlat sihti.<\/p>\n<p>V\u00f5rreldes varasemate sarnaste nanoseadmetega ongi suurimaks edusammuks liikumisele sihi andmine ja sihi suuna muutmine. Edasine t\u00f6\u00f6 seisneb teadlaste s\u00f5nul elektronallika asendamisega, sest p\u00f5him\u00f5tteliselt v\u00f5ib tunnelmikroskoobi elektronide joaga juhtida mistahes molekuli. Eesm\u00e4rgiks on autonoomne kindlas suunas liikuv seadeldis.<\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"http:\/\/physicsworld.com\/cws\/article\/news\/47756\">PhysicsWorld<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Groningeni \u00dclikooli teadlased valmistasid nanomeetri (10-9 m) pikkuse elektronide j\u00f5ul vaskpinnal liikuva \u201ds\u00f5iduki\u201d. Sarnaseid seadmeid saab tulevikus kasutada n\u00e4iteks nanorobootikas molekulide transpordiks. Looduses on molekulaarmasinad \u00fcsna tavalised. N\u00e4iteks suudavad mootorvalgud (loe siit) pindadel molekule transportida. Lisaks kasutatakse neid rakkudes struktuuride ehitamiseks. Seni on teadlaste valmistatud transport\u00f6\u00f6rid olnud passiivsed, nende edasi tagasi liigutamiseks on olnud tarviline [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":22430,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-22429","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/22429","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=22429"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/22429\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/22430"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=22429"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=22429"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=22429"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}