{"id":22438,"date":"2011-11-15T11:28:54","date_gmt":"2011-11-15T08:28:54","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=22438"},"modified":"2011-11-15T11:28:54","modified_gmt":"2011-11-15T08:28:54","slug":"tuumakell-voib-olla-60-korda-tapsem-aatomkellast","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=22438","title":{"rendered":"Tuumakell v\u00f5ib olla 60 korda t\u00e4psem aatomkellast"},"content":{"rendered":"

Peaaegu kuusk\u00fcmmend aastat on aatomkella peetud ajapidamise kuldstandardiks. Selle t\u00e4psus on m\u00e4rgitud vaid umbes nelja sekundise k\u00f5rvalekaldega umbes 13,5 miljardi aasta jooksul. N\u00fc\u00fcd selgus, et horisondil v\u00f5ib olla uus ja t\u00e4psem moodus aja m\u00f5\u00f5tmiseks. Corey Campbell Georgia Tehnikainstituudist moodustas koos viie kolleegiga meeskonna ning kirjeldas arXiv<\/em>‘<\/strong>is <\/strong>eel-avaldatud artiklis, kuidas oleks v\u00f5imalik kavandada aatomkellast veelgi t\u00e4psem tuumakell.<\/strong><\/p>\n

Kui aatomkell p\u00f5hineb aatomi \u00fcmber tiirlevate elektronide vibratsioonil, tugineks tuumakell elektronide ruumilise suundumuse h\u00e4\u00e4lestamisel kindla valguse sageduse abil. Nii p\u00f5hjustaksid elektronid aatomituuma \u201eh\u00fcplemise\u201c k\u00f5rge ja madala energiataseme vahel. Tulemuseks oleks uurijate s\u00f5nul laseri abil h\u00e4\u00e4lestatav kell, mis kalduks 200 miljardi aasta jooksul ajas k\u00f5rvale vaid umbes \u00fche sekundi v\u00f5rra. See kell oleks seega umbes 60 korda t\u00e4psem t\u00e4nap\u00e4evastest aatomkelladest. Ainus kitsaskoht on siin t\u00e4pse valguse sageduse v\u00e4ljaselgitamine, kirjutab Physorg.com<\/a>.<\/p>\n

\"\"<\/a>

229Th3+ isomeeri kirjeldav energiataseme diagramm. Vaata l\u00e4hemalt: arXiv:1110.2490v1. Pilt: arXiv:1110.2490v1<\/p><\/div>\n

Enamiku inimeste jaoks pole kella t\u00e4psus just eriliselt t\u00e4htis. Sel p\u00f5hjusel kasutatakse tava-elus Koordineeritud Universaalaega (Coordinated Universal Time<\/em>). See on tuletatud aatomkella m\u00f5\u00f5tmistest ning see kasutab ka Maa p\u00f6\u00f6rlemise alusel liigsekundeid. Selle abil on iga\u00fchel v\u00f5imalik teada \u00f5iget aega. Teiste rakenduste jaoks on aga tarvis suuremat t\u00e4psust. \u00dcheks n\u00e4iteks on GPS. Kuna GPS-iga asukoha m\u00e4\u00e4ramisel kasutatakse nelja satelliiti, on nende signaalide ajastamiseks tarvis kasutada mingit vahendit. See on vajalik neilt saadetud andmete koordineerimiseks navigatsioonis\u00fcsteemide alusel Maale tagasi saadetavate andmetega. Mida v\u00e4iksemad on vead ajastuses, seda t\u00e4psemaks muutuvad s\u00fcsteemid.<\/p>\n

Peamine p\u00f5hjus, miks tuumakell oleks niiv\u00f5rd palju t\u00e4psem aatomkellast, seisneb t\u00f5sisasjas, et aatomkellad on altid muutuvate magnet- ja elektriv\u00e4ljade m\u00f5jule, mis v\u00f5ivad elektronide vibratsioone \u00fcliv\u00e4he muuta. Laseri kasutamine kahe seisundi vahel h\u00fcpleva tuuma t\u00e4pseks kontrollimiseks poleks aga sellisele segamisele kaugeltki nii altis.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel: ,,A Single-Ion Nuclear Clock for Metrology at the 19th Decimal Place<\/a>“<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Peaaegu kuusk\u00fcmmend aastat on aatomkella peetud ajapidamise kuldstandardiks. Selle t\u00e4psus on m\u00e4rgitud vaid umbes nelja sekundise k\u00f5rvalekaldega umbes 13,5 miljardi aasta jooksul. N\u00fc\u00fcd selgus, et horisondil v\u00f5ib olla uus ja t\u00e4psem moodus aja m\u00f5\u00f5tmiseks. Corey Campbell Georgia Tehnikainstituudist moodustas koos viie kolleegiga meeskonna ning kirjeldas arXiv‘is eel-avaldatud artiklis, kuidas oleks v\u00f5imalik kavandada aatomkellast veelgi t\u00e4psem […]<\/p>\n","protected":false},"author":448,"featured_media":22439,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-22438","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-rakenduslik-teadus","8":"category-teadusuudis","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/22438","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/448"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=22438"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/22438\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/22439"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=22438"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=22438"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=22438"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}