{"id":22442,"date":"2011-11-15T10:18:50","date_gmt":"2011-11-15T07:18:50","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=22442"},"modified":"2011-11-19T02:00:45","modified_gmt":"2011-11-18T23:00:45","slug":"uurijad-lahendasid-kvantpunkti-%e2%80%9evilkumise%e2%80%9c-saladuse","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=22442","title":{"rendered":"Uurijad lahendasid kvantpunkti \u201evilkumise\u201c saladuse"},"content":{"rendered":"

Ajakirjas Nature<\/em> avaldatud uurimust\u00f6\u00f6s kirjeldavad Los Alamose teadlased olulisi edusamme kvantpunkti vilkumise fenomeni m\u00f5istmisel. Nende uurimust\u00f6\u00f6 tulemused peaksid t\u00f5stma bioloogide v\u00f5imet j\u00e4lgida \u00fcksikuid osakesi, v\u00f5imaldama tehnoloogidel luua uudseid valgust kiirgavaid dioode ja \u00fchefootonilisi allikaid ning kaasa aitama energia-alast uurimust\u00f6\u00f6d tegevate teadlaste pingutustele uut t\u00fc\u00fcpi \u00fcliefektiivsete p\u00e4ikesepatareide v\u00e4lja arendamisel.<\/strong><\/p>\n

Mis on aga k\u00f5ige p\u00f5nevam \u2013 Los Alamose uurijad on t\u00f5estanud, et vilkumist on v\u00f5imalik kontrollida ja elektrokeemiliselt isegi t\u00e4ielikult maha suruda. Ajakirjas Nature<\/em> kirjeldatakse, kuidas teadust\u00f6\u00f6 meeskond arendas v\u00e4lja uudse spektro-elektrokeemilise katse, mis v\u00f5imaldas neil kontrollitavalt laadida ja t\u00fchjendada \u00fcksikut kvantpunkti ning samas j\u00e4lgida selle vilkumist. Need katsed aitasid kaasa kahe erineva vilkumismehhanismi avastamisele. \u201eMeie uurimust\u00f6\u00f6 on t\u00e4htis samm stabiilsete, vilkumisest vabade omadustega nanostruktuuride arendust\u00f6\u00f6s. Neid nanostruktuure oleks v\u00f5imalik rakendada mitmetes valdkondades, alates valgust kiirgavatest dioodidest ja \u00fchefootonilistest allikatest kuni p\u00e4ikesepatareideni,\u201c s\u00f5nas LANL\u2019i teadlane Victor Klimov<\/strong>, kirjutab Physorg.com<\/a>.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Kunstniku n\u00e4gemus, kuidas kvantpunkti vilkumise probleemi lahendamine v\u00f5ib viia rakendusteni n\u00e4iteks tahkisvalgustuse alal. Pilt: Physorg.com<\/p><\/div>\n

Kvantpunktid on 1\u201310 nanomeetrise l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga osakesed. Sellistes \u00fcliv\u00e4ikestes m\u00f5\u00f5tmetes toimivad kvantf\u00fc\u00fcsikaseadused v\u00f5imaldavad teadlastel valmistada osakesi, millel on peenelt h\u00e4\u00e4lestatavad ja suurusest s\u00f5ltuvad elektroonilised ja optilised omadused. Koos t\u00f5siasjaga, et neid on v\u00f5imalik toota lihtsate \u201em\u00e4rja keemia\u201c tehnikate abil, muudab nende kvant-iseloom punkte atraktiivseteks materjalideks laia ulatustega rakendustes.<\/p>\n

Nanokristallilised kvantpunktid on olnud teadust\u00f6\u00f6 huviorbiidis juba aastak\u00fcmneid. Valguse neeldumisel v\u00f5i elektrivoolu m\u00f5jul kvantpunktid ergastuvad ning eraldavad v\u00e4rvi, mida on v\u00f5imalik t\u00e4pselt h\u00e4\u00e4lestada infrapunaskiirgusest, n\u00e4htavast valgusest kuni ultraviolettspektrini. Neid on ka soodne ja lihtne valmistada.<\/p>\n

Eelmainitud eelistest hoolimata tuleb ilmsiks aga puudus \u2013 kvantpunkti optilised omadused v\u00f5ivad juhuslikult aja jooksul varieeruda. V\u00f5ib arvata, et selle muutlikkuse k\u00f5ige dramaatilisem avaldus on kvantpunkti \u201evilkumine\u201c.<\/p>\n

Lisaks, kui neid ergastada elektrivoolu v\u00f5i valgusega, on kvantpunktidele iseloomulik Augeri \u00fcmberpaigutumise efekt. See v\u00f5istleb valguse kiirgamisega valgust kiirgavates dioodides ja v\u00e4hendab voolu tootlikkust p\u00e4ikesepatareides. Nii vilkumine kui Augeri \u00fcmberpaigutus v\u00e4hendavad kvantpunktide t\u00f5husust ning nende n\u00e4htuste kontrollimine on olnud intensiivse uurimust\u00f6\u00f6 fookuses.<\/p>\n

Vilkumise eest vastutava mehhanismi uurimiseks arendas Christophe Galland<\/strong> koos kolleegidega v\u00e4lja uudse spektro-elektrokeemilise katse, mis v\u00f5imaldas neil kontrollitavalt laadida ja t\u00fchjendada \u00fcksikut kvantpunkti ja samas j\u00e4lgida selle vilkumist. Just seda uurimust\u00f6\u00f6d kirjeldatakse ajakirjas Nature<\/em> ilmnud artiklis. Uurimust\u00f6\u00f6 peamine tulemus on kahe eraldiseisva vilkumismehhanismi avastamine.<\/p>\n

Esimene langes kokku traditsioonilise kvantpunkti vilkumise \u00fcldm\u00f5istega: toimub juhuslik elektriline laadimine ja t\u00fchjenemine kvantpunkti tuumas. Selle mudeli kohaselt on laetud seisund \u201etume\u201c \u00fclit\u00f5husa kiirguseta Augeri \u00fcmberpaigutumise t\u00f5ttu.<\/p>\n

Teine avastatud mehhanism oli \u00fcllatuslik; enamik kvantpunkte vilgub kvantpunkti pinnal oleva defekti \u00a0\u2013 \u201eluugi\u201c \u2013t\u00e4itumise ja t\u00fchjenemise t\u00f5ttu. Kui luuk pole h\u00f5ivatud, p\u00fc\u00fcab see kinni \u201ekuuma\u201c elektroni, mis muidu tekitaks footonite v\u00e4ljavoolu, ja p\u00f5hjustab seega vilkumise. Kvantpunktide fotof\u00fc\u00fcsikaliste omaduste edasise uurimisega loodavad teadlased sellele fenomenile v\u00e4lja pakkuda k\u00f5ikeh\u00f5lmava teoreetilise mudeli.<\/p>\n

\u201eUut \u00fcksiku nanokristalli spektro-elektrokeemia tehnikat v\u00f5iks h\u00f5lpsasti laiendada, uurimaks laadimise m\u00f5ju laia ulatusega nanostruktuurides, sealhulgas s\u00fcsinikust nanotorudes ja nanojuhtmetes,\u201c v\u00e4itis CINT meeskonna teadlane Han Htoon<\/strong>. \u201eMa usun, et sellest saab t\u00e4htis uus v\u00f5imekus CINT\u2019i jaoks.\u201c<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel: ,,Two types of luminescence blinking revealed by spectroelectrochemistry of single quantum dots<\/a>“<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Ajakirjas Nature avaldatud uurimust\u00f6\u00f6s kirjeldavad Los Alamose teadlased olulisi edusamme kvantpunkti vilkumise fenomeni m\u00f5istmisel. Nende uurimust\u00f6\u00f6 tulemused peaksid t\u00f5stma bioloogide v\u00f5imet j\u00e4lgida \u00fcksikuid osakesi, v\u00f5imaldama tehnoloogidel luua uudseid valgust kiirgavaid dioode ja \u00fchefootonilisi allikaid ning kaasa aitama energia-alast uurimust\u00f6\u00f6d tegevate teadlaste pingutustele uut t\u00fc\u00fcpi \u00fcliefektiivsete p\u00e4ikesepatareide v\u00e4lja arendamisel. Mis on aga k\u00f5ige p\u00f5nevam \u2013 Los […]<\/p>\n","protected":false},"author":448,"featured_media":22443,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[110],"class_list":{"0":"post-22442","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-materjal","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/22442","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/448"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=22442"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/22442\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/22443"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=22442"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=22442"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=22442"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}