{"id":22447,"date":"2011-11-15T11:29:55","date_gmt":"2011-11-15T08:29:55","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=22447"},"modified":"2011-11-16T15:28:57","modified_gmt":"2011-11-16T12:28:57","slug":"loodi-%e2%80%9eelektronnapitsad%e2%80%9c","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=22447","title":{"rendered":"Loodi \u201eelektronn\u00e4pitsad\u201c"},"content":{"rendered":"

Mitte aga n\u00e4pitsad elektronide \u00fcles korjamiseks, vaid elektronidest valmistatud n\u00e4pitsad. Riikliku Sandardite ja Tehnoloogia Instituudi (National Institute of Standards and Technology<\/em>) ja Virginia \u00dclikooli uurijad demonstreerisid hiljutises uurimust\u00f6\u00f6s, et t\u00e4nap\u00e4evaste elektronmikroskoopidega tekitatud kiiri saab kasutada nii objektide vaatamiseks nanoskaalas kui ka nende liigutamiseks, asukoha muutmiseks ja v\u00f5ib-olla isegi kokku panemiseks.<\/strong><\/p>\n

Oma olemuselt on k\u00f5nealune vahend teadlaste s\u00f5nul elektrooniline versioon laser-optilistest \u201en\u00e4pitsatest\u201c, mis on standard t\u00f6\u00f6vahendid bioloogias, f\u00fc\u00fcsikas ja keemias imepisikeste osakeste manipuleerimiseks. Elektronkiired v\u00f5ivad aga edestada eelmainitud vahendeid tuhandekordselt tundlikkuses ja eristamist\u00e4psuses, kirjutab Physorg.com<\/a>.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Kaader elektronn\u00e4pitsate t\u00f6\u00f6d tutvustavast videost. Pilt: Oleshko, NIST<\/p><\/div>\n

Kui v\u00f5tta arvesse vaid f\u00fc\u00fcsikat, v\u00f5iks NIST\u2019i metallurgi Vladimir Oleshko<\/strong> s\u00f5nul oodata, et fokuseeritud elektronide kiir, mida on v\u00f5imalik luua n\u00e4iteks l\u00e4bivalgustava elektronmikroskoobiga (ingl.k. transmission electron microscope \u2013 TEM<\/em>), avaldaks samasugust m\u00f5ju. Seda pole aga kunagi toimumas n\u00e4htud; osalt seet\u00f5ttu, et t\u00f6\u00f6 elektronidega on m\u00e4rksa detailide rohkem. N\u00e4iteks nad ei saa l\u00e4bi \u00f5hu kaugele liikuda, nii et elektronmikroskoopides kasutatakse proovide hoidmiseks vaakumkambreid.<\/p>\n

Seet\u00f5ttu olidki Oleshko ja tema kolleeg James Howe<\/strong> \u00fcllatunud, kui \u00fche teise katse k\u00e4igus avastasid nad end vaatlemas t\u00f6\u00f6tavaid elektronn\u00e4pitsaid. Nad kasutasid elektronmikroskoopi, et detailselt uurida, mis juhtub metallsulami k\u00fclmumisel v\u00f5i sulamisel. Teadlased vaatlesid v\u00e4ikest, m\u00f5nesaja mikroni laiust objekti. See oli t\u00fckk alumiinium-r\u00e4ni sulamit \u00fcleminekuseisundis, mil see oli osaliselt sulanud \u2013 justkui vedel koor \u00fcmbritsemas tahkest metallist sisemust. Seesuguses proovis v\u00f5ib elektronkiir ergastada plasmone \u2013 kvanditud laineid sulami elektronides. Plasmonid n\u00e4itavad, mis juhtub kristalliseeruva metalli vedeliku-tahkise piirpinnal. \u201eTeaduslikult on huvitav n\u00e4ha, kuidas elektronid k\u00e4ituvad,\u201c s\u00f5nas Howe, \u201ekuid vaadates tehnoloogilisest vaatenurgast, on \u00a0v\u00f5imalik valmistada paremaid aineid, kui detailselt m\u00f5ista nende vedelikust tahkeks muutumise protsessi.\u201c<\/p>\n

\u201eToimimine elektronn\u00e4pitsatena oli ootamatu, sest selle katse \u00fcldeesm\u00e4rk oli uurida sulamist ja kristalliseerumist,\u201c selgitas Oleshko. \u201eMe v\u00f5ime h\u00f5lpsasti luua kera vedelikust koore sees; vaatlemisel on v\u00f5imalik aru saada, kas see on endiselt kristalliline. Kuid me n\u00e4gime, et kiirt liigutades v\u00f5i kallutades \u2013 v\u00f5i ka mikroskoobi alust kiire all \u2013 j\u00e4rgib tahke osake seda nii, nagu see oleks kiire k\u00fclge liimitud.\u201c<\/p>\n

Elektronn\u00e4pitsad v\u00f5ivad Oleshko s\u00f5nul kujutada endast mitmek\u00fclgset ja v\u00e4\u00e4rtuslikku t\u00f6\u00f6vahendit, mis annab peene manipuleerimise v\u00f5ime mitmetes kasutusalades materjaliteaduses, kus vajatakse elektronmikroskoopiat. \u201eLoomulikult esitab see v\u00e4ljakutse, sest vajab vaakumit,\u201c v\u00e4itis teadlane, \u201ekuid elektronsondid v\u00f5ivad olla \u00fclipeened \u2013 kolm suurusj\u00e4rku v\u00e4iksemad kui footonkiired; peaaegu \u00fcksikute aatomite suurused. N\u00f5nda v\u00f5ime \u00fclit\u00e4pselt manipuleerida v\u00e4ga v\u00e4ikeste kogustega, isegi \u00fcksikute aatomitega.”<\/p>\n

Vaata ka elektronn\u00e4pitsaid tutvustavat videot siit<\/a>.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel: ,,Are electron tweezers possible?<\/a>“<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Mitte aga n\u00e4pitsad elektronide \u00fcles korjamiseks, vaid elektronidest valmistatud n\u00e4pitsad. Riikliku Sandardite ja Tehnoloogia Instituudi (National Institute of Standards and Technology) ja Virginia \u00dclikooli uurijad demonstreerisid hiljutises uurimust\u00f6\u00f6s, et t\u00e4nap\u00e4evaste elektronmikroskoopidega tekitatud kiiri saab kasutada nii objektide vaatamiseks nanoskaalas kui ka nende liigutamiseks, asukoha muutmiseks ja v\u00f5ib-olla isegi kokku panemiseks. Oma olemuselt on k\u00f5nealune vahend […]<\/p>\n","protected":false},"author":448,"featured_media":22537,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[110],"class_list":{"0":"post-22447","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-rakenduslik-teadus","8":"category-teadusuudis","9":"tag-materjal","10":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/22447","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/448"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=22447"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/22447\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/22537"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=22447"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=22447"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=22447"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}