{"id":2254,"date":"2010-03-30T09:00:38","date_gmt":"2010-03-30T06:00:38","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=2254"},"modified":"2011-08-08T23:22:21","modified_gmt":"2011-08-08T20:22:21","slug":"suur-osakeste-porguti-see-on-elus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=2254","title":{"rendered":"Suur Osakeste P\u00f5rguti &#8211; See on elus!"},"content":{"rendered":"<p><strong>CERN-i Suur Osakeste P\u00f5rguti alustab t\u00e4na osakeste p\u00f5rgutamist.<\/strong><\/p>\n<p><strong>Vaata\u00a0 LHC esimest otse\u00fclekannet:<\/strong><\/p>\n<p><strong><a href=\"http:\/\/webcast.cern.ch\/lhcfirstphysics\/\">Large Hadron Collider Live!<\/a><\/strong><\/p>\n<p><strong>15:04 <a href=\"http:\/\/press.web.cern.ch\/press\/PressReleases\/Releases2010\/PR07.10E.html\">CERN-i pressiteade<\/a> on avaldatud<\/strong><\/p>\n<p><strong>___<br \/>\n<\/strong><\/p>\n<p>9:00\u00a0 T\u00e4na alustatakse LHC kompleksis osakeste p\u00f5rgutamist koguenergiaga 7TeV. Senine saavutatud rekord on Tevatroni p\u00f5rgutis koguenergiaga 2TeV.<\/p>\n<p>9:49 Kella \u00fcheksa paiku laaditi kiirendi prootonitega. LHC on juba mitmeid kordi saavutanud kiirte energiaks 3,5 TeV suuruse energiaga. Seni pole veel reaalseid kokkup\u00f5rkeid tehtud.<\/p>\n<p>9:57 CERN-i insenerid kaotasid just kiire, kindel p\u00f5hjus teadmata, ent arvatavasti on probleeme kr\u00fcogeenikaga, mis hoiab \u00fclijuhtmagnetid jahedana.<\/p>\n<p>10:11 Teadlased j\u00e4tkavad p\u00f5rgutamist arvatavasti 2 tunni p\u00e4rast<\/p>\n<p>10:22 Steve Myers, Cerni kiirendite pealik tegi just avalduse.On tehtud kaks katset, mis m\u00f5lemad eba\u00f5nnestusid. Esimesed kiired kaotati 2,2 TeV juures, kui vool pisut k\u00f5ikus.\u00a0 Teine katse eba\u00f5nnestus, kui uus magnetitekaitse probleemseks muutus. \u00dcks magnet soojenes \u00fcles, mis t\u00e4hendab, et seda tuleb enne uut kiirt taas vedela heeliumiga maha jahutada.<\/p>\n<p>10:37 Eile saavutati 3,5 TeV suuruse energiaga osakestekiir, tervelt 3 korda.<\/p>\n<p>10:43 Phillipe Bloch, Cern&#8217;i f\u00fc\u00fcsika direktor:<br \/>\n&#8220;We&#8217;ve worked for almost 20 years on this project&#8230;We have a lot of work in front of us for many years, so we can wait for a few more minutes.&#8221; \ud83d\ude09<\/p>\n<p>10:46 Insenerid tegelevad praegu P\u00f5rguti jahutamisega. Kui piisav temperatuur on saavutatud, laaditakse kiirendi taas osakestega. Seej\u00e4rel kiirendatakse prootoneid 45 minuti jooksul energiani 3,5TeV kuni on kindel, et m\u00f5lemad p\u00f5rgatatavad kiired on stabiilsed.<\/p>\n<p>10:54 Kr\u00fcogeenika probleeme p\u00f5hjustas seletamatu elektromagnetiline m\u00fcra,mis varsti p\u00e4rast ilmumist kadus.\u00a0 Spooky!<\/p>\n<p>CERN-i eelmisel kiirendil olid sarnased m\u00fcstilised probleemid, ent see oli seotud Kuu loodetega, mis p\u00f5hjustasid 1 mm t\u00f5usu ja langust Maa koores. H\u00e4mmastav, kui tundlikud need hiiglaslikud aparaadid on.<\/p>\n<p>Samuti selgus, et Prantsuse TGV rong tekitas CERN-i jaamas peatuses maapinnas v\u00e4rinaid.<\/p>\n<p>10:59 LHC ehitamine v\u00f5ttis aega 20 aastat, peaaegu iga eksperimendi osa on selle aja jooksul millegi moodsama vastu vahetatud.<\/p>\n<p>11:01 Elektromagnetilist h\u00e4lvet registreerisid ka teised Cerni osakeste kiirendid. Esimesena registreeris ebaharilikku n\u00e4htust loomulikult uus LHC kaitsemehhanism.<\/p>\n<p>11:04 Kiire kadumine oli tingitud kaitsemehhanismist. Esimesena juhitakse anomaalse olukorra puhul osakeste voog masinast v\u00e4lja ning seej\u00e4rel l\u00fclitatakse \u00fclijuhtmagnetist vool v\u00e4lja.<\/p>\n<p>Oodatakse kinnitust elektrotehnikutelt, et elektrilise m\u00fcra p\u00f5hjusest on kindlalt aru saadud.<\/p>\n<p>11:06 Osakeste laadimist\u00a0 loodetakse alustada 2 tunni p\u00e4rast. Liigseid riske ilmselgelt ei v\u00f5eta.<\/p>\n<p>11:07 Hakatakse kontrollima \u00fclijuhtmagnetite sissel\u00fclitamisel tekkivat elektromagnetv\u00e4lja ajalugu. See v\u00f5tab aega umbes 1,5 tundi.<\/p>\n<p>Magneteid ei l\u00fclitata lihtsalt sisse ja v\u00e4lja vaid v\u00f5rreldakse elektromagnetv\u00e4lja muutuste ajalugu \u00fcks \u00fchele eelmiste sissel\u00fclitamistega.<\/p>\n<p>11:08 Hea uudis on see, et probleeme ei p\u00f5hjustanud LHC 8000 \u00fclijuhtmagnetit, vaid arvatavasti CERN-i elektriga varustamine.<\/p>\n<p>11:25 Insenerid tegutsevad graafikust ees.Uusi kiiri oodata v\u00e4hem kui tunni p\u00e4rast \ud83d\ude42<\/p>\n<p>11:40 &#8220;High energies are for particle physicists like exploring unknown territory. We must be ready for the unknown what Nature is going to throw at us.&#8221;<\/p>\n<p>11:42 Uued osakesed s\u00fcstitakse p\u00f5rgutisse kiirtena koguenergiaga 450 miljardit elektronvolti. Seej\u00e4rel kiirendatakse neid aeglaselt kuni m\u00f5lema kimbu energia on 3,5 TeV., mis on maailma suurima energiani kiirendatud osakestekimp<\/p>\n<p>11:48 Uut kiirt oodata 20 minuti p\u00e4rast \ud83d\ude42 Vahetult p\u00e4rast seda on 10 minuti p\u00e4rast pressikonverents. Uus p\u00f5rgutamiskatse 1,5 tunni p\u00e4rast<\/p>\n<p>12:10 Uue anal\u00fc\u00fcsi kohaselt ei olnud tegu mitte elektrilise m\u00fcraga\u00a0 vaid super-prootoni s\u00fcnkrotoni (prootonite s\u00fcstimis kiirendaja) peavooluringis toimunud magneti sissel\u00fclitamise veaga.<\/p>\n<p>12:15 Uus prootonite s\u00fcstimine, tunne kontrollkeskuses pinevam kui kosmoses\u00fcstiku stardi puhul.<\/p>\n<p>Olete kunagi imestanud, kust nad prootoneid saavad? &#8211;\u00a0 Nad m\u00f5jutavad vesiniku aatomit elektrivooluga n\u00f5nda, et seal elektron minema juhitakse. Tulemusena saab positiivselt laetud vesinikuaatomi, mida saab magnetv\u00e4ljadega juhtida.<\/p>\n<p>12:26 Prootonite kiired tiirlevad n\u00fc\u00fcd suure energiaga, p\u00f5him\u00f5tteliselt toimub n\u00fc\u00fcd energia lisamise suhtes aeglane redelist \u00fcles ronimine.\u00a0 Kui liiga kiiresti minna, siis kukud sa tagasi redeli eelmistele pulkadele &#8211; valusalt! Ja pead hakkama taas \u00fcles ronima.<\/p>\n<p>12:45 Minuti p\u00e4rast alustatakse magnetites voolutugevuse t\u00f5stmist.<\/p>\n<p>12:51 Prootonite kokkup\u00f5rge tekitab tohutu andmevoo. ATLAS on suuteline registreerima korraga vaid 200 p\u00f5rget sekundis. See t\u00e4hendab, et p\u00f5him\u00f5tteliselt visatakse 99,95% kokkup\u00f5rgete andmetest minema.<\/p>\n<p>Aastane toodetav andmetehulk mahub umbes miljonile CD-le ja otseloomulikult tahetakse andmetest ju ometi rohkem kui 1 koopia \ud83d\ude09<\/p>\n<p>13:17\u00a0 &#8220;You must be little crazy to commission such a machine at the front of such media audience&#8221;<\/p>\n<p>&#8220;I&#8217;m physically in Japan, but mentally in Geneva. I&#8217;m more nervous here than I would be in Geneva.&#8221;<\/p>\n<p>-Cern DG, Rolf Heuer-<\/p>\n<p>Oh dear! \u00dcks ajakirjanik k\u00fcsis,kus\u00a0 Heuerilt, kus tema \u00fclikiire Dan Browni lennuk on.<\/p>\n<p>13:20 2.6 TeV!<\/p>\n<p>13:26 Brian Cox&#8217;i t\u00e4nane Twitteri sissekanne &#8220;If anyone else says &#8220;black hole&#8221; today I&#8217;m going to come round and chin em.&#8221;<\/p>\n<p>13:27 CERNi f\u00fc\u00fcsik r\u00e4\u00e4kis stabiilse musta augu loomise v\u00f5imalusest: Sa pead suruma 1,000,000,000,000,000,000,000,000,000,000,000,000 prootonit miljardik-miljondik millimeetrise kuupi<\/p>\n<p>Keegi tahab kihla vedada? \ud83d\ude09<\/p>\n<p>13:32 Kiirte energia 3 TeV.<\/p>\n<p>13:38 3,5 TeV! Kokkup\u00f5rget alustatakse, kui kiired on stabiilsed.<\/p>\n<p>13:42 Kokkup\u00f5rkeid oodata 10-15 minuti p\u00e4rast. Huvitav, kas kontrollpaneelil on suur punane nupp: &#8220;Collide!&#8221;<\/p>\n<p>13:45 Kiiri korrigeeriti, valmistutakse kokkup\u00f5rkeks<\/p>\n<p>13:57 Kiiri lahutab n\u00fc\u00fcd vaid magnetv\u00e4li, mille tugevust aeglaselt v\u00e4hendatakse, kuni on kokkup\u00f5rkeaeg.<\/p>\n<p><strong>14:00 KIIRED ON PEAAEGU SAMAL TASANDIL<\/strong><\/p>\n<p><strong>14:01 MEIL ON KOKKUP\u00d5RGE!!!!<\/strong><\/p>\n<p>14:02 Maailmarekord &#8211; K\u00f5rgeima energiaga osakeste kokkup\u00f5rge maailmas.\u00a0 K\u00f5ik eksperimendid kinnitavad kokkup\u00f5rget.<\/p>\n<p>14:02 V\u00e4ike parandus: laboris \ud83d\ude42<\/p>\n<p>14:08 Fabiola Gianotti ATLAS-e t\u00f6\u00f6r\u00fchmast<\/p>\n<p>&#8220;We got something like 40 events per second, which is the expected rate.<br \/>\n&#8220;It&#8217;s the beginning of a new era of physica exploration.&#8221;<\/p>\n<p><strong>14:20<\/strong> Me oleme endiselt elus. Tsiteerides \u00fchte twitter-last:<\/p>\n<p>&#8220;I don&#8217;t understand a thing about actual particle physics but I am still happy for all those cheering scientists&#8221;<\/p>\n<p>Ootan senikaua kuni esimesed pildid ilmuvad. T\u00e4nan Teid, kes jaksasid j\u00e4lgida \ud83d\ude09<\/p>\n<p>Muideks, huvitav kui suur kiusatus oli ajaloolisel momendil \u00fclekanne dramaatiliseks 3 minutiks \u00e4ra l\u00f5petada?<\/p>\n<p><strong>15:04 <a href=\"http:\/\/press.web.cern.ch\/press\/PressReleases\/Releases2010\/PR07.10E.html\">CERN-i pressiteade<\/a> on avaldatud<\/strong><\/p>\n<p><strong>ESIMESED PILDID:<\/strong><\/p>\n<p><strong> <\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_2370\" style=\"width: 470px\" class=\"wp-caption aligncenter\"><strong><strong><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/wp-content\/uploads\/2010\/03\/CERN-atlas-001.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-2370\" class=\"size-full wp-image-2370\" title=\"CERN-atlas-001\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/wp-content\/uploads\/2010\/03\/CERN-atlas-001.jpg\" alt=\"Kokkup\u00f5rge 7 TeV juures.  Foto:  CERN Geneva \" width=\"460\" height=\"276\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/03\/CERN-atlas-001.jpg 460w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/03\/CERN-atlas-001-300x180.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 460px) 100vw, 460px\" \/><\/a><\/strong><\/strong><p id=\"caption-attachment-2370\" class=\"wp-caption-text\">Kokkup\u00f5rge 7 TeV juures.  Foto:  CERN Geneva <\/p><\/div>\n<p><strong> <\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_2371\" style=\"width: 470px\" class=\"wp-caption aligncenter\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/wp-content\/uploads\/2010\/03\/CERN-Atlas-002.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-2371\" class=\"size-full wp-image-2371\" title=\"CERN-Atlas-002\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/wp-content\/uploads\/2010\/03\/CERN-Atlas-002.jpg\" alt=\"2. osakeste voo kokkup\u00f5rge 7 TeV juures.  Foto:  CERN Geneva \" width=\"460\" height=\"276\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/03\/CERN-Atlas-002.jpg 460w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/03\/CERN-Atlas-002-300x180.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 460px) 100vw, 460px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-2371\" class=\"wp-caption-text\">2. osakeste voo kokkup\u00f5rge 2.36 TeV juures.  Foto:  CERN Geneva <\/p><\/div>\n<div id=\"attachment_2372\" style=\"width: 470px\" class=\"wp-caption aligncenter\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/wp-content\/uploads\/2010\/03\/CERN-Atlas-003.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-2372\" class=\"size-full wp-image-2372\" title=\"CERN-Atlas-003\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/wp-content\/uploads\/2010\/03\/CERN-Atlas-003.jpg\" alt=\"2. pilt ATLAS-elt. Foto:  CERN Geneva \" width=\"460\" height=\"276\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/03\/CERN-Atlas-003.jpg 460w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2010\/03\/CERN-Atlas-003-300x180.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 460px) 100vw, 460px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-2372\" class=\"wp-caption-text\">2. pilt ATLAS-elt. Foto:  CERN Geneva <\/p><\/div>\n<p><strong>I kokkup\u00f5rke simulatsioon:<\/strong><br \/>\n<object width=\"580\" height=\"360\"><param name=\"movie\" value=\"http:\/\/www.youtube.com\/v\/N_CAufB7gow&#038;hl=en_US&#038;fs=1&#038;rel=0&#038;color1=0x006699&#038;color2=0x54abd6&#038;border=1\"><\/param><param name=\"allowFullScreen\" value=\"true\"><\/param><param name=\"allowscriptaccess\" value=\"always\"><\/param><embed src=\"http:\/\/www.youtube.com\/v\/N_CAufB7gow&#038;hl=en_US&#038;fs=1&#038;rel=0&#038;color1=0x006699&#038;color2=0x54abd6&#038;border=1\" type=\"application\/x-shockwave-flash\" allowscriptaccess=\"always\" allowfullscreen=\"true\" width=\"580\" height=\"360\"><\/embed><\/object><br \/>\n<strong><br \/>\n<\/strong><\/p>\n<p><strong><em>Jon Butterworth&#8217;i \u00fclevaade, mida LHC-s alates novembrist saavutatud <a href=\"http:\/\/www.guardian.co.uk\/science\/blog\/2010\/mar\/29\/cern-collision-explained\">on.<\/a><\/em><\/strong><\/p>\n<p><strong><em><br \/>\n<\/em><\/strong><\/p>\n<p>CERN&#8217;i \u00fclekande ajakava:<\/p>\n<h3>Schedule for main webcast<\/h3>\n<table border=\"0\">\n<tbody>\n<tr>\n<td>8:30<\/td>\n<td>Webcast begins with live coverage of the LHC accelerator team&#8217;s daily meeting in the CERN Control Centre<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>9:00<\/td>\n<td>Webcast continues with the first attempt to collide protons at 7 TeV (3.5 TeV per beam). Live satellite coverage begins via EBU. From 9:00 to 11:00, coverage will include: live footage from the control rooms of the LHC accelerator and experiments; step-by-step explanations of how the LHC teams bring beams into collision, with commentary from the team operating the LHC accelerator; and interviews with leaders of CERN and the LHC experiments.<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>11:00<\/td>\n<td>Webcast continues; live satellite coverage ends. From 11:00-15:30, coverage will include: live footage from the control rooms of the LHC accelerator and experiments; updates on progress of beams and collisions; interviews with experts on the physics of the LHC at 7 TeV.<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>12:00<\/td>\n<td>Update from the CERN Control Centre<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>12:10<\/td>\n<td>Live from the ATLAS Experiment<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>12:20<\/td>\n<td>Live from the ALICE Experiment<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>12:30<\/td>\n<td>Roundtable: Dark matter, supersymmetry, black holes and antimatter<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>12:40<\/td>\n<td>Live from the CMS Experiment<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>12:50<\/td>\n<td>Live from the LHCb Experiment<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>13:00<\/td>\n<td>Update from the CERN Control Centre<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>13:10<\/td>\n<td>Live from the ATLAS Experiment<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>13:20<\/td>\n<td>Live from the ALICE Experiment<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>13:30<\/td>\n<td>Roundtable: The Higgs boson<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>13:40<\/td>\n<td>Live from the CMS Experiment<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>13:50<\/td>\n<td>Live from the LHCb Experiment<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>14:00<\/td>\n<td>Update from the CERN Control Centre<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>14:10<\/td>\n<td>Live from the ATLAS Experiment<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>14:20<\/td>\n<td>Live from the ALICE Experiment<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>14:30<\/td>\n<td>Roundtable: Societal benefits of particle physics<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>14:40<\/td>\n<td>Live from the CMS Experiment<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>14:50<\/td>\n<td>Live from the LHCb Experiment<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>15:00<\/td>\n<td>Update from the CERN Control Centre<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>15:10<\/td>\n<td>Live from the ATLAS Experiment<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>15:20<\/td>\n<td>Live from the ALICE Experiment<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>15:30<\/td>\n<td>Live from the CMS Experiment<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>15:40<\/td>\n<td>Live from the LHCb Experiment<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>15:50<\/td>\n<td>Replay of live satellite coverage (first transmitted 9:00-11:00)<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>17:50<\/td>\n<td>Farewell from CERN<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>18:00<\/td>\n<td>Highlights from the day&#8217;s event<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td height=\"37\">18:15<\/td>\n<td>Webcast ends<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>CERN-i Suur Osakeste P\u00f5rguti alustab t\u00e4na osakeste p\u00f5rgutamist. Vaata\u00a0 LHC esimest otse\u00fclekannet: Large Hadron Collider Live! 15:04 CERN-i pressiteade on avaldatud ___ 9:00\u00a0 T\u00e4na alustatakse LHC kompleksis osakeste p\u00f5rgutamist koguenergiaga 7TeV. Senine saavutatud rekord on Tevatroni p\u00f5rgutis koguenergiaga 2TeV. 9:49 Kella \u00fcheksa paiku laaditi kiirendi prootonitega. LHC on juba mitmeid kordi saavutanud kiirte energiaks 3,5 [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":28,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[49],"class_list":{"0":"post-2254","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"tag-lhc","8":"entry","9":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2254","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/28"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=2254"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/2254\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=2254"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=2254"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=2254"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}