{"id":22580,"date":"2011-11-17T21:02:46","date_gmt":"2011-11-17T18:02:46","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=22580"},"modified":"2011-11-17T21:28:54","modified_gmt":"2011-11-17T18:28:54","slug":"teadlased-tekitasid-vaakumist-valgust","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=22580","title":{"rendered":"Teadlased tekitasid vaakumist valgust"},"content":{"rendered":"

Chalmersi Tehnoloogia\u00fclikooli teadlased valmistasid vaakumist valgust, j\u00e4lgides efekti, mille olemasolu ennustati esmakordselt \u00fcle 40 aasta tagasi. Oma innovatiivses eksperimendis \u00f5nnestus teadlastel m\u00f5ningad footonid, mis vaakumis pidevalt tekivad ja kaovad, kinni p\u00fc\u00fcda.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Chalmersi katses p\u00f5rkuvad virtuaalsed elektronid ,,peegliga," mis vibreerib peaaegu valguse kiirusel, tekitades nii vaakumis footonite paare. Pilt: Philip Krantz, Chalmers<\/p><\/div>\n

Eksperiment p\u00f5hineb seni \u00fchel kvantmehaanika k\u00f5ige ebaloomulikumal ent olulisimal printsiibil: vaakum ei ole mitte mingil juhul mitte midagi sisaldav t\u00fchjus. Tegelikult on vaakum t\u00e4is osakesi, mis pidevalt eksistentsi ja olematuse vahel v\u00f5nguvad. Need ilmuvad, eksisteerivad l\u00fchidalt ning haihtuvad seej\u00e4rel taas. Et nende osakeste olemasolu on nii p\u00f5gus, siis nimetatakse neid tavaliselt virtuaalseteks osakesteks, kirjutab Physorg.com<\/a>.<\/p>\n

Chalmersi teadlasel Christopher Wilkinsonil<\/strong> \u00f5nnestus koos oma kaast\u00f6\u00f6listega panna footonid oma virtuaalsest olekust lahkuma, muutes need reaalseteks footoniteks ehk m\u00f5\u00f5detavaks valguseks. Tuntud f\u00fc\u00fcsik Moore ennustas juba 1970ndal aastal, et see v\u00f5ib juhtuda, kui virtuaalsetel footonitel lastakse p\u00f5rkuda peegliga, mis liigub valguse kiirusele l\u00e4hedase kiirusega. See n\u00e4htus, mida tuntakse d\u00fcnaamilise Casimiri efekti nime all, sai selle eksperimendiga esimese katselise t\u00f5estuse.<\/p>\n

,,Kuna peeglit pole nii kiiresti v\u00f5imalik liikuma panna, siis t\u00f6\u00f6tasime me v\u00e4lja teise meetodi, et sama eesm\u00e4rki t\u00e4ita,” s\u00f5nas Per Delsing<\/strong>, Chalmersi eksperimentaalf\u00fc\u00fcsika professor. ,,Selle asemel, et muuta f\u00fc\u00fcsilist kaugust peeglini, muutsime me elektrilist kaugust l\u00fchiseni, mis k\u00e4itus mikrolainete jaoks peeglina.”<\/p>\n

,,Peegel” koosneb kvantelektroonilisest komponendist, mida nimetatakse SQUID<\/a>-iks (Superconducting quantum interference device <\/em>ehk \u00fclijuhtiv kvantinterferentsseade), mis on magnetv\u00e4lja suhtes \u00e4\u00e4rmiselt tundlik. Muutes magnetv\u00e4lja suunda mitu miljardit korda sekundis, suutsid teadlased panna ,,peegli” vibreerima kiirusega umbes 25% valguse kiirusest.<\/p>\n

,,Tulemuseks oli see, et footonid tekkisid vaakumis paaridena, mida me saime siis mikrolainekiirguse kujul m\u00f5\u00f5ta,” selgitas Per Delsing. ,,Me suutsime teha ka kindlaks, et kiirgusel olid t\u00e4pselt samad omadused, mis kvantteooria kohaselt olema peaksid, kui footonid sel viisil paaris tekivad.”<\/p>\n

Eksperimendi ajal kannab ,,peegel” osa oma kineetilisest energiast virtuaalsetele footonitele \u00fcle, aidates neil materialiseeruda. Kvantmehaanika kohaselt eksisteerib vaakumis mitut erinevat t\u00fc\u00fcpi virtuaalseid footoneid. Teoreetilise f\u00fc\u00fcsika professor G\u00f6ran Johansson<\/strong> selgitas, et p\u00f5hjus, miks footonid selles eksperimendis tekivad, on see, et neil on massist puudu.<\/p>\n

,,Seet\u00f5ttu on vaja vaid v\u00f5rdlemisi v\u00e4ikest hulka energiat, end need oma virtuaalsest olekust v\u00e4lja ergastada. P\u00f5him\u00f5tteliselt saab vaakumis tekitada ka teisi osakesi, n\u00e4iteks elektrone v\u00f5i prootoneid, kuid see n\u00f5uaks palju rohkem energiat.”<\/p>\n

Teadlastel on plaanis katses paaridena tekkivaid footoneid l\u00e4hemalt uurida ning rakendada saadud teadmisi kvantinformatsiooni alases uurimuses, kuhu alla kuulub ka kvantarvutite v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamine.<\/p>\n

Eksperimendi peav\u00e4\u00e4rtus seisneb aga selles, et see suurendab meie arusaama sellistest f\u00fc\u00fcsika p\u00f5hit\u00f5dedest nagu kvantfluktuatsioonid – virtuaalsete osakeste pidev tekkimine ja kadumine vaakumis. Arvatakse, et vaakumi v\u00f5nked v\u00f5ivad olla seotud tumeenergiaga, mis toidab universumi kiirenevat paisumist.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel: “Observation of the dynamical Casimir effect in a superconducting circuit<\/a>“<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Chalmersi Tehnoloogia\u00fclikooli teadlased valmistasid vaakumist valgust, j\u00e4lgides efekti, mille olemasolu ennustati esmakordselt \u00fcle 40 aasta tagasi. Oma innovatiivses eksperimendis \u00f5nnestus teadlastel m\u00f5ningad footonid, mis vaakumis pidevalt tekivad ja kaovad, kinni p\u00fc\u00fcda. Eksperiment p\u00f5hineb seni \u00fchel kvantmehaanika k\u00f5ige ebaloomulikumal ent olulisimal printsiibil: vaakum ei ole mitte mingil juhul mitte midagi sisaldav t\u00fchjus. Tegelikult on vaakum t\u00e4is […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":22581,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[79,55],"class_list":{"0":"post-22580","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-kvantarvutid","9":"tag-tumeaine","10":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/22580","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=22580"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/22580\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/22581"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=22580"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=22580"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=22580"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}