{"id":22651,"date":"2011-11-19T19:11:58","date_gmt":"2011-11-19T16:11:58","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=22651"},"modified":"2011-11-20T19:01:34","modified_gmt":"2011-11-20T16:01:34","slug":"vesine-kevad","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=22651","title":{"rendered":"Vesine kevad"},"content":{"rendered":"<div id=\"attachment_22653\" style=\"width: 378px\" class=\"wp-caption aligncenter\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/11\/phyto.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-22653\" class=\"size-full wp-image-22653\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/11\/phyto.jpg\" alt=\"\" width=\"368\" height=\"295\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/11\/phyto.jpg 368w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/11\/phyto-300x240.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/11\/phyto-250x200.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 368px) 100vw, 368px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-22653\" class=\"wp-caption-text\">\u00d5itsev f\u00fctoplankton.<\/p><\/div>\n<p>Igal kevadel toimub maailma ookeanides f\u00fctoplanktoni (loe <a href=\"http:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/F%C3%BCtoplankton\">siit<\/a>) massiline vohamine. Kosmosest n\u00e4htav \u00f5itseng matkib justkui maapealset aastaaega. Erinevus seisneb puhkemise kiiruses. N\u00e4ib, nagu\u00a0johtuks ookeanide \u00f5itseng \u00fcle\u00f6\u00f6. Seni on kasvu mehhanismid olnud m\u00f5istatuseks, ent Massachusettsi Tehnikainstituudi (MIT) okeanograafiaprofessrori Raffaele Ferrari ja MIT lektori John Taylori koost\u00f6\u00f6na valminud teadust\u00f6\u00f6 on vesise kevade saladustele valgust heitmas, sest eelk\u00f5ige valgus on see, mis f\u00fctoplanktoni \u00f5itsema paneb. Seet\u00f5ttu peab mikroorganismide mass h\u00f5ljuma 10-100 meetri s\u00fcgavusel vee pinna all. Talvised k\u00fclmad hoovused suruvad elustiku madalamale, valgusest kaugemale. Kevadised soojad hoovused toovad selle aga pinnale, luues f\u00fctoplanktonile head kasvutingimused.<\/p>\n<p>Loe l\u00e4hemalt <a href=\"http:\/\/web.mit.edu\/newsoffice\/2011\/blooming-oceans-phytoplankton-1104.html\">siit<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Igal kevadel toimub maailma ookeanides f\u00fctoplanktoni (loe siit) massiline vohamine. Kosmosest n\u00e4htav \u00f5itseng matkib justkui maapealset aastaaega. Erinevus seisneb puhkemise kiiruses. N\u00e4ib, nagu\u00a0johtuks ookeanide \u00f5itseng \u00fcle\u00f6\u00f6. Seni on kasvu mehhanismid olnud m\u00f5istatuseks, ent Massachusettsi Tehnikainstituudi (MIT) okeanograafiaprofessrori Raffaele Ferrari ja MIT lektori John Taylori koost\u00f6\u00f6na valminud teadust\u00f6\u00f6 on vesise kevade saladustele valgust heitmas, sest eelk\u00f5ige [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":22653,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[40],"tags":[],"class_list":{"0":"post-22651","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-paev-pildis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/22651","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=22651"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/22651\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/22653"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=22651"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=22651"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=22651"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}