{"id":22657,"date":"2011-11-19T20:43:24","date_gmt":"2011-11-19T17:43:24","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=22657"},"modified":"2011-11-19T20:44:38","modified_gmt":"2011-11-19T17:44:38","slug":"uus-maailma-kergeim-materjal","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=22657","title":{"rendered":"Uus maailma kergeim materjal"},"content":{"rendered":"<p><strong>Teadlased t\u00f6\u00f6tasid v\u00e4lja maailma kergeima materjali, mille tihedus on vaid 0,9 milligrammi kuupsentimeetri kohta &#8211; umbes 100 korda kergem kui st\u00fcrovaht.<\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_22658\" style=\"width: 212px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/11\/ouyhvn.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-22658\" class=\"size-medium wp-image-22658\" title=\"ouyhvn\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/11\/ouyhvn-202x300.jpg\" alt=\"\" width=\"202\" height=\"300\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/11\/ouyhvn-202x300.jpg 202w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/11\/ouyhvn-250x370.jpg 250w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/11\/ouyhvn.jpg 318w\" sizes=\"auto, (max-width: 202px) 100vw, 202px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-22658\" class=\"wp-caption-text\">\u00dclikerge metalliline mikrov\u00f5restik tihedusega 0,9 mg\/cm3. Pilt: HRL Laboratories, Photo by Dan Little<\/p><\/div>\n<p>Uue materjali uskumatu kergus saavutati t\u00e4nu selle unikaalsele mikrov\u00f5restiku rakulisele ehitusele. Teadlastel \u00f5nnestus valmistada materjal, mis koosneb 99,99% \u00f5hust, valmistades 0,01% osa tahkist nanomeetri, mikromeetri ja millimeetri skaalas. ,,Trikiks oli valmistada juuksekarvast ligi 1000 korda v\u00e4iksema seinapaksusega \u00f5\u00f5nsatest torudest koosnev v\u00f5restik,&#8221; s\u00f5nas uurimuse peaautor <strong>Dr Tobias Schaedler<\/strong>. Materjali \u00fclesehitus lubab metallile ebaloomulikku mehaanilist k\u00e4itumist, kaasa arvatud kuju taastamist rohkem kui 50% deformatsiooni korral ning lisaks ka \u00fclisuurt energianeeldumist, kirjutab <a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2011-11-world-lightest-material.html\">Physorg.com<\/a>.<\/p>\n<p>,,Materjalid muutuvad nanoskaalas tegelikult tugevamaks,&#8221; selgitas insener Lorenzo Valdevit, \u00fcks uurimuses osalenud teadlasi. ,,Kui kombineerida see mikrov\u00f5restiku \u00fclesehituse muutmisega, siis saadakse unikaalne rakuline materjal.&#8221; Uut materjali saaks kasutada patareide elektroodidena ning akustilise, vibratsiooni- v\u00f5i l\u00f6\u00f6gienergia summutamisel.<\/p>\n<p>Teadlane <strong>William Carter<\/strong> v\u00f5rdles uut materjali suuremate ja rohkem tuntud hoonetega: ,,Moodsad hooned, mille n\u00e4iteks v\u00f5ib tuua Eiffeli torni v\u00f5i Golden Gate&#8217;i silla, on uskumatult kerged ja kaaluefektiivsed t\u00e4nu oma arhitektuurile. Me viime kerged materjalid uuele tasemele, tuues selle idee ka nano- ja mikroskaalasse.&#8221;<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2011-11-world-lightest-material.html\">Allikas<\/a><\/p>\n<p>Teadusartikkel: &#8220;<a href=\"http:\/\/www.sciencemag.org\/content\/334\/6058\/962\">Ultralight Metallic Microlattices<\/a>&#8220;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Teadlased t\u00f6\u00f6tasid v\u00e4lja maailma kergeima materjali, mille tihedus on vaid 0,9 milligrammi kuupsentimeetri kohta &#8211; umbes 100 korda kergem kui st\u00fcrovaht. Uue materjali uskumatu kergus saavutati t\u00e4nu selle unikaalsele mikrov\u00f5restiku rakulisele ehitusele. Teadlastel \u00f5nnestus valmistada materjal, mis koosneb 99,99% \u00f5hust, valmistades 0,01% osa tahkist nanomeetri, mikromeetri ja millimeetri skaalas. ,,Trikiks oli valmistada juuksekarvast ligi 1000 [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":22658,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[110,115],"class_list":{"0":"post-22657","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-rakenduslik-teadus","8":"category-teadusuudis","9":"tag-materjal","10":"tag-tehnovidinad","11":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/22657","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=22657"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/22657\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/22658"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=22657"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=22657"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=22657"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}