{"id":22675,"date":"2011-11-22T18:19:03","date_gmt":"2011-11-22T15:19:03","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=22675"},"modified":"2011-11-22T18:19:03","modified_gmt":"2011-11-22T15:19:03","slug":"hubble-kinnitab-galaktikad-on-%e2%80%9eulimad-umbertootlejad%e2%80%9d","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=22675","title":{"rendered":"Hubble kinnitab: galaktikad on \u201e\u00fclimad \u00fcmbert\u00f6\u00f6tlejad\u201d"},"content":{"rendered":"

Uued NASA Hubble\u2019i Kosmoseteleskoobiga tehtud vaatlused laiendavad astronoomide arusaama viisidest, kuidas galaktikad t\u00f6\u00f6tlevad lakkamatult \u00fcmber tohutuid koguseid l\u00e4mmastikgaasi \u00a0ja raskeid elemente. See protsess v\u00f5imaldab galaktikatel ehitada j\u00e4rjestikuseid t\u00e4hep\u00f5lvkondi miljardite aastate jooksul.<\/strong><\/p>\n

Kestev \u00fcmbert\u00f6\u00f6tlemine hoiab m\u00f5nede galaktikate \u201ek\u00fctusepaake\u201c t\u00fchjenemast ja pikendab t\u00e4htede moodustamise ajaj\u00e4rku enam kui 10 miljardi aastani, kirjutab Physorg.com<\/a>.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Kauged kvasarid s\u00e4ravad l\u00e4bi kuumast plasmast moodustunud gaasirikka \u201eudu\u201c, mis \u00fcmbritseb galaktikaid. Ultraviolett lainepikkustel on Hubble\u2019i Kosmilise P\u00e4ritolu Spektograaf (Cosmic Origins Spectograph \u2013 COS) tundlik mitmete ioniseeritud raskete elementide, n\u00e4iteks l\u00e4mmastiku, hapniku ja neooni neeldumisele. Ioniseeritud rasked elemendid k\u00e4ituvad vahendajatena, hindamaks galaktika halo massi. Pilt: NASA; ESA; A. Feild, STScI<\/p><\/div>\n

See j\u00e4reldus p\u00f5hineb real Hubble Kosmoseteleskoobiga tehtud vaatlustel, mis kohandas oma Kosmilise P\u00e4ritolu Spektograafi (Cosmic Origin Spectograph \u2013 COS<\/em>) v\u00f5imekkust avastada gaase meie Linnutee ja enam kui 40 teise galaktika halos. Andmed suurtelt maapinnal baseeruvatest teleskoopidelt Havail, Arizonas ja T\u0161iilis panustasid samuti uurimust\u00f6\u00f6sse, m\u00f5\u00f5tes galaktikate omadusi.<\/p>\n

Astronoomid usuvad, et galaktika v\u00e4rvus ja kuju s\u00f5ltub gaasist, mis voolab l\u00e4bi seda \u00fcmbritseva ulatuslikku halo. Kolm uurimust\u00f6\u00f6d uurisid gaasi-\u00fcmbert\u00f6\u00f6tlemise fenomeni eri aspekte. Teadust\u00f6\u00f6 tulemused avaldati ajakirja Science<\/em> novembrikuu v\u00e4ljaandes.<\/p>\n

COS\u2019i kaugete t\u00e4htede vaatlused n\u00e4itavad, et meie Linnutee hiiglaslikku halo l\u00e4bib suur pilvemass, mis varustab k\u00e4imasolevat t\u00e4htede moodustamise protsessi \u201ek\u00fctusega\u201c. Need kuuma l\u00e4mmastiku pilved paiknevad 20\u00a0000 valgusaasta kaugusel Linnutee kettast ja sisaldavad ainet, millest j\u00e4tkuks 100 miljoni p\u00e4ikese loomiseks. Osa sellest gaasist on \u00fcmbert\u00f6\u00f6deldud aine, mida t\u00e4iendavad j\u00e4tkuvalt t\u00e4htede moodustamine ja noovade ja supernoovade plahvatuslik energia, mis suunab keemiliselt rikasatud gaasi tagasi halosse.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Galaktika v\u00e4rvust ja kuju kontrollib suuresti gaas, mis voolab l\u00e4bi seda \u00fcmbritseva ulatusliku halo. K\u00f5ik t\u00e4nap\u00e4evased simulatsioonid galaktikate moodustumisest leiavad, et need ei saa selgitada galaktikate vaadeldud omadusi ilma keeruka juurdevoolu ja \u201etagasiside\u201c protsesside modelleerimiseta, mille abil galaktikad gaasi hangivad ja hiljem, peale t\u00e4htede poolt l\u00e4bi viidud keemilise t\u00f6\u00f6tluse, selle v\u00e4lja heidavad. Hubble\u2019i spektroskoopilised vaatlused n\u00e4itavad, et meie Linnutee sarnased galaktikad t\u00f6\u00f6tlevad gaasi \u00fcmber. Samal ajal kaotavad galaktikad, milles t\u00e4hed plahvatavad, gaasi galaktikate vahelisse ruumi. Pilt: NASA; ESA; A. Feild, STScI<\/p><\/div>\n

Lisaks n\u00e4itavad COS\u2019i vaatlused, et kuumast gaasist koosnevad halod \u00fcmbritsevad j\u00f5ulisi galaktikaid, mis moodustavad t\u00e4hti. Need raskete elementide rikkad halod ulatuvad kuni 450\u00a0000 valgusaasta kaugusele nende n\u00e4htavatest galaktilistest ketastest. Galaktikast kaugel asuvate raskete elementide massi suurus tuli teadlaste jaoks \u00fcllatusena. COS m\u00f5\u00f5tis galaktika halos 10 miljoni solaarmassi koguses hapnikku, mis vastab umbes \u00fchele miljardile gaasi solaarmassile \u2013 seda on sama palju, kui terve galaktika ketta t\u00e4htede vahelises ruumis.<\/p>\n

Uurijad avastasid, et see gaas puudub peaaegu t\u00e4ielikult galaktikates, milles on t\u00e4htede moodustamine l\u00f5ppenud. Nendes galaktikates s\u00fctitab \u201e\u00fcmbert\u00f6\u00f6tlemise\u201c protsess kiire tuletormina t\u00e4htede s\u00fcnni, mis v\u00f5ib allesj\u00e4\u00e4nud k\u00fctuse \u00e4ra p\u00f5letada, mis omakorda l\u00f5petab edasise t\u00e4htede loomise.<\/p>\n

Asjaolu, kas gaas t\u00f5ugatakse galaktikast v\u00e4lja v\u00f5i seda t\u00f5mmatakse sisse t\u00e4htedevahelisest ruumist, otsustab galaktika saatuse.<\/p>\n

Hubble\u2019i vaatlused n\u00e4itavad, et galaktikad, mis moodustavad t\u00e4hti v\u00e4ga kiires tempos (saja solaarmassi v\u00e4\u00e4rtuses aasta jooksul), v\u00f5ivad kahe miljoni kraadi kuumust gaasi suunata v\u00e4ga kaugele galaktikatevahelisse ruumi kiirusel kuni kolm miljonit kilomeetrit tunnis. See on piisavalt suur kiirus, et gaas v\u00e4ljuks esialgsest galaktikast igaveseks ning seega ei varusta gaas seda galaktikat enam kunagi k\u00fctusega.<\/p>\n

Samal ajal kui galaktikatest tulevatest kuuma gaasi \u201etuultest\u201c on teatud juba m\u00f5nda aega, paljastavad uued COS\u2019i vaatlused, et kuumad v\u00e4ljavoolud ulatuvad palju suuremate vahemaadeni kui eelnevalt arvatud ja need v\u00f5ivad kanda \u00fclisuuri koguseid massi galaktikast v\u00e4lja. Osa kuumast gaasist liigub aeglasemalt ja seda on l\u00f5puks v\u00f5imalik \u00fcmber t\u00f6\u00f6delda. Vaatlused n\u00e4itavad, kuidas gaasirikkad t\u00e4hti moodustavad spiraalgalaktikad v\u00f5ivad areneda elliptiliteks galaktikateks, mis enam t\u00e4hti ei moodusta.<\/p>\n

Kuumast plasmast v\u00e4ljastatav valgus on n\u00e4htamatu; seega kasutasid uurijad COS\u2019i, et avastada gaasi olemasolu selle kaudu, kuidas see neelab teatud valguse v\u00e4rvusi taustakvasaritest. Kvasarid on eredaimad objektid Universumis ning on hiilgavad tuumad aktiivsetes galaktikates, mis sisaldavad aktiivseid tsentraalseid musti auke. Kvasarid k\u00e4ituvad kaugete majakatuledena, mis s\u00e4ravad l\u00e4bi galaktikaid \u00fcmbritseva gaasirikka kuuma plasma\u201eudu\u201c. Ultraviolett lainepikkustel on COS tundlik raskete elementide, n\u00e4iteks l\u00e4mmastiku, hapniku ja neooni olemasolule. COS\u2019i suur tundlikkus v\u00f5imaldab paljusid galaktikaid uurida, hindamaks galaktika halo massi v\u00e4\u00e4rtust.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Uued NASA Hubble\u2019i Kosmoseteleskoobiga tehtud vaatlused laiendavad astronoomide arusaama viisidest, kuidas galaktikad t\u00f6\u00f6tlevad lakkamatult \u00fcmber tohutuid koguseid l\u00e4mmastikgaasi \u00a0ja raskeid elemente. See protsess v\u00f5imaldab galaktikatel ehitada j\u00e4rjestikuseid t\u00e4hep\u00f5lvkondi miljardite aastate jooksul. Kestev \u00fcmbert\u00f6\u00f6tlemine hoiab m\u00f5nede galaktikate \u201ek\u00fctusepaake\u201c t\u00fchjenemast ja pikendab t\u00e4htede moodustamise ajaj\u00e4rku enam kui 10 miljardi aastani, kirjutab Physorg.com. See j\u00e4reldus p\u00f5hineb real Hubble […]<\/p>\n","protected":false},"author":448,"featured_media":22677,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[47],"class_list":{"0":"post-22675","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-ilmaruum","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/22675","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/448"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=22675"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/22675\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/22677"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=22675"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=22675"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=22675"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}