{"id":22686,"date":"2011-11-20T20:05:07","date_gmt":"2011-11-20T17:05:07","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=22686"},"modified":"2011-11-20T20:05:07","modified_gmt":"2011-11-20T17:05:07","slug":"uued-tulemused-ulevalguse-kiirusel-liikuvatest-neutriinodest","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=22686","title":{"rendered":"Uued tulemused \u00fclevalguse kiirusel liikuvatest neutriinodest"},"content":{"rendered":"<p><strong>Lahing \u00fclevalguse kiirusel levivate neutriinode suhtes ei ole l\u00e4bi. Euroopa f\u00fc\u00fcsikute kordusm\u00f5\u00f5tmised n\u00e4itavad samu, f\u00fc\u00fcsika alusseadusi k\u00f5igutavaid tulemusi. Ameerika teadlased aga v\u00e4idavad, et teisel pool lompi t\u00f6\u00f6tavate teadlaste t\u00f6\u00f6 ei anna ikka veel rahuldavaid tulemusi, sest v\u00e4iksemgi meetoodiline eksimus v\u00f5ib tekitada l\u00f5pptulemuses suure vea \u2013 eurooplased on kriitikaga n\u00f5us.<\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_22687\" style=\"width: 270px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/11\/4-scientistsat.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-22687\" class=\"size-full wp-image-22687\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/11\/4-scientistsat.jpg\" alt=\"\" width=\"260\" height=\"166\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/11\/4-scientistsat.jpg 260w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/11\/4-scientistsat-250x159.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 260px) 100vw, 260px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-22687\" class=\"wp-caption-text\">14. novembril tehtud pildil n\u00e4itab Gran Sasso labori teadlane arvutiekraanil anomaalsete tulemuste anal\u00fc\u00fcsi. <\/p><\/div>\n<p>Selle aasta 22. septembril andsid CERN-i ja Gran Sasso laboratooriumi teadlasted teada, et on tuvastanud neutriinosid, mille liikumise kiirus \u00fcletab ligikaudu 6 km\/s v\u00f5rra absoluutkiirust. Kahe teadusasutuse vahemaa on 732 kilomeetrit.<\/p>\n<p>Oktoobris otsustasid artikli avaldanud teadlased oma m\u00f5\u00f5tmisi korrata, sest kriitikatulva kohaselt ei oldud m\u00f5\u00f5tmistel piisavalt t\u00e4psed, et tulemused on vaid statistilise h\u00e4lbe tagaj\u00e4rg. Korduskatses muudeti \u00fche kriitikute vastuargumendi, prootonkiire, struktuuri. Muutuste tulemusena suudeti igat \u00fcksikut osakest eraldi m\u00f5\u00f5ta. Itaalia Tuumaf\u00fc\u00fcsika Instituudi (INFN) avalduse kohaselt on aga uued tulemused eelmistega koosk\u00f5las.<\/p>\n<p>\u201eOPERA eksperiment on CERN-ist l\u00e4htuva uue muudetud kiirega tulemusi korranud, mis t\u00f5stab teabe usaldusv\u00e4\u00e4rsust. N\u00f5nda suure kaaluga avastuste juures on t\u00e4psus \u00fclioluline. Me ei saa midagi kindlat v\u00e4ita enne, kui m\u00f5ni teine teadusasutus on sarnase katse l\u00e4bi viinud,\u201c lisas INFN president Fernando Ferroni.<\/p>\n<p>Eksperimendi t\u00e4iendavad t\u00e4psustused v\u00f5ivad sisaldada seinse GPS lahenduse asemel uue ajalise s\u00fcnkronisatsioonimeetodi rakendamist, n\u00e4iteks optiliste kaablite abil.<\/p>\n<p>Ameerika Fermilabi kiirendi eksperdid ei ole aga ikka veel tulemustega rahul. Kriitika kohaselt n\u00e4itab muudetud kiirega tehtud kordusm\u00f5\u00f5tmine vaid seda, et kiire struktuur on probleemivaba. Ajalise viivise v\u00f5imalikkust see ei elimineeri.<\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2011-11-contested-faster-than-light-yields-results.html\">PhysOrg<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Lahing \u00fclevalguse kiirusel levivate neutriinode suhtes ei ole l\u00e4bi. Euroopa f\u00fc\u00fcsikute kordusm\u00f5\u00f5tmised n\u00e4itavad samu, f\u00fc\u00fcsika alusseadusi k\u00f5igutavaid tulemusi. Ameerika teadlased aga v\u00e4idavad, et teisel pool lompi t\u00f6\u00f6tavate teadlaste t\u00f6\u00f6 ei anna ikka veel rahuldavaid tulemusi, sest v\u00e4iksemgi meetoodiline eksimus v\u00f5ib tekitada l\u00f5pptulemuses suure vea \u2013 eurooplased on kriitikaga n\u00f5us. Selle aasta 22. septembril andsid CERN-i [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":22687,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-22686","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/22686","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=22686"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/22686\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/22687"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=22686"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=22686"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=22686"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}