{"id":22798,"date":"2011-11-24T19:11:30","date_gmt":"2011-11-24T16:11:30","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=22798"},"modified":"2012-05-04T11:35:34","modified_gmt":"2012-05-04T08:35:34","slug":"efektiivne-meetod-painduvate-labipaistvate-elektroodide-valmistamiseks","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=22798","title":{"rendered":"Efektiivne meetod painduvate l\u00e4bipaistvate elektroodide valmistamiseks"},"content":{"rendered":"<p><strong>Kuna vedelkristallekraanide ja teiste elektroonikaseadmete turg t\u00f5stab j\u00e4tkuvalt indiumi hinda, millest valmistatakse l\u00e4bipaistvate elektroodide jaoks indium-tinaoksiidi(ITO), siis otsivad teadlased pidevalt odavamat ning d\u00fcnaamilisemat alternatiivi &#8211; seda eriti paindlike elektroonikaseadmete jaoks.<\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_22799\" style=\"width: 266px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/11\/uclateamdeve.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-22799\" class=\"size-full wp-image-22799\" title=\"uclateamdeve\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/11\/uclateamdeve.jpg\" alt=\"\" width=\"256\" height=\"205\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/11\/uclateamdeve.jpg 256w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/11\/uclateamdeve-250x200.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 256px) 100vw, 256px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-22799\" class=\"wp-caption-text\">H\u00f5beda nanojuhtmete v\u00f5rgustik.<\/p><\/div>\n<p>Lisaks selle k\u00f5rgele hinnale on ITO-l ka mitmeid puudusi. See on habras, muutes selle kasutamise painduvates ekraanides ja fotoelementides ebapraktiliseks, ning ITO kilede valmistamine on v\u00f5rdlemisi ebaefektiivne. Lisaks pole indium v\u00e4ga kergesti k\u00e4ttesaadav &#8211; seda leidub peamiselt vaid Aasias, kirjutab <a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2011-11-team-highly-efficient-method-flexible.html\">Physorg.com<\/a>.<\/p>\n<p>Hiljuti teatasid aga UCLA teadlased ajakirjas <em>ACS Nano<\/em>, et nad t\u00f6\u00f6tasid v\u00e4lja unikaalse meetodi, milles valmistatakse h\u00f5beda nanojuhtmete ja teiste materjalide kombinatsiooni abil l\u00e4bipaistvaid elektroode. Need uued elektroodid on painduvad ning juhivad h\u00e4sti voolu, \u00fcletades ITOga seonduvad probleemid.<\/p>\n<p>UCLA teadlased demonstreerisid, et segades h\u00f5beda nanojuhtmed kokku metalloksiidi nanoosakeste ja orgaaniliste pol\u00fcmeeridega, on v\u00f5imalik valmistada efektiivselt l\u00e4bipaistvaid juhte. ,,Selles uurimuses demonstreerime me lihtsat ja efektiivset meetodit h\u00e4sti voolu juhtivate h\u00f5beda nanojuhtmetest koosnevate komposiitkilede valmistamiseks, saades tulemuseks suurep\u00e4rased optilised ja mehhaanilised omadused,&#8221; s\u00f5nas uurimusgruppi juhendanud \u00a0materjaliteaduse professor <strong>Yang Yang<\/strong>. ,,See on siiani parim tulemus: t\u00f6\u00f6deldud l\u00e4bipaistev elektrood, mida saab kasutada suure hulga erinevate substraatidega.&#8221;<\/p>\n<p>Teadlased saavad pinna nanojuhtmetega lihtsalt pihustades katta, tekitades l\u00e4bipaistva pinna, kuid v\u00f5tmek\u00fcsimuseks on panna h\u00f5beda nanojuhtmed kindlalt pinnale kinnituma ilma ekstreemseid temperatuure(200\u00b0 C) v\u00f5i suurt r\u00f5hku\u00a0kasutamata &#8211; need on sammud, mis muudavad nanomaterjalid paindlikes elektroonikaseadmetes kasutatavate tundlike orgaaniliste materjalidega halvasti sobituvateks. Selle probleemi lahendamiseks t\u00f6\u00f6tasid teadlased v\u00e4lja madalatemperatuurilise meetodi, mille abil saab valmistada k\u00f5rgkvaliteedilisi h\u00f5beda nanojuhtmetest koosnevaid l\u00e4bipaistvaid elektroode, kasutades unikaalset nanomaterjalide kombinatsiooni sisaldavat pihustatavat katet.<\/p>\n<p>Esmalt pihustasid teadlased turul saadaval olevaid h\u00f5beda nanojuhtmeid sisaldava lahuse pinnale. Seej\u00e4rel asetati nanojuhtmed titaanoksiidi lahusesse, et valmistada h\u00fcbriidkile. Filmi kuivades t\u00f5mbasid kapillaarj\u00f5ud nanojuhtmed kokku, parandades kile juhtivust. Seej\u00e4rel katsid teadlased kile juhtiva pol\u00fcmeeri kihiga, et suurendada nanojuhtmete kinnituvust pinnale.<\/p>\n<p>H\u00f5beda nanojuhtmetega kaetud plaadid juhivad h\u00e4sti voolu, on l\u00e4bipaistvad ning omavad h\u00e4id mehhaanilisi omadusi. Uurimusgrupp valmistas uute elektroodide abil ka fotoelemendi &#8211; leiti, et selle tootlikkus on v\u00f5rreldav indium-tinaoksiidist valmistatud fotoelementidega.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2011-11-team-highly-efficient-method-flexible.html\">Allikas<\/a><\/p>\n<p>Teadusartikkel: &#8220;<strong><a href=\"http:\/\/pubs.acs.org\/doi\/abs\/10.1021\/nn203576v?journalCode=ancac3\">Fused Silver Nanowires with Metal Oxide Nanoparticles and Organic Polymers for Highly Transparent Conductors<\/a>&#8220;<\/strong><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kuna vedelkristallekraanide ja teiste elektroonikaseadmete turg t\u00f5stab j\u00e4tkuvalt indiumi hinda, millest valmistatakse l\u00e4bipaistvate elektroodide jaoks indium-tinaoksiidi(ITO), siis otsivad teadlased pidevalt odavamat ning d\u00fcnaamilisemat alternatiivi &#8211; seda eriti paindlike elektroonikaseadmete jaoks. Lisaks selle k\u00f5rgele hinnale on ITO-l ka mitmeid puudusi. See on habras, muutes selle kasutamise painduvates ekraanides ja fotoelementides ebapraktiliseks, ning ITO kilede valmistamine on [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":22799,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[77,110,115,53],"class_list":{"0":"post-22798","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-rakenduslik-teadus","8":"category-teadusuudis","9":"tag-kytuseelemendid","10":"tag-materjal","11":"tag-tehnovidinad","12":"tag-tulevikuenergia","13":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/22798","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=22798"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/22798\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/22799"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=22798"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=22798"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=22798"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}