{"id":22803,"date":"2011-11-24T23:03:08","date_gmt":"2011-11-24T20:03:08","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=22803"},"modified":"2011-11-24T23:06:23","modified_gmt":"2011-11-24T20:06:23","slug":"teadlased-leiutasid-pikalt-infrapuna-lahedast-valgust-kiirgava-materjali","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=22803","title":{"rendered":"Teadlased leiutasid pikalt infrapuna l\u00e4hedast valgust kiirgava materjali"},"content":{"rendered":"

Materjalid, mis kiirgavad p\u00e4rast valgustamist n\u00e4htavat valgust, on tavalised, ning neid v\u00f5ib leida k\u00f5ikjal alates h\u00e4dasignaalidest kuni pimedas helendavate kleepsudeni. Senini pole aga teadlastel \u00f5nnestunud valmistada materjale, mis kiirgaksid infrapuna l\u00e4hedasi lainepikkusi – spektri osa, mida saab n\u00e4ha vaid spetsiaalsete pimedas n\u00e4gemist v\u00f5imaldavate prillidega.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Georgia \u00dclikooli teadlased valmistasid uue materjali, mis kiirgab pika aja jooksul pidevalt infrapuna l\u00e4hedast valgust k\u00f5ikest p\u00e4rast \u00fchte minutit valgustamist. Materjali segamisel v\u00e4rviga joonistasid teadlased oma \u00fclikooli logo, mille helendust saab n\u00e4ha vaid spetsiaalsete prillidega. Pilt: Zhengwei Pan\/UGA<\/p><\/div>\n

\u00c4sja teadusajakirjas Nature Materials<\/em> avaldatud artiklis kirjeldavad aga Georgia \u00dclikooli teadlased uut materjali, mis kiirgab kauakestvalt infrapuna l\u00e4hedast valgust p\u00e4rast k\u00f5igest \u00fchte minutit valgusega valgustamist. Materjali v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tanud teadlaste s\u00f5nul v\u00f5ib see materjal tuua revolutsiooni nii meditsiinidiagnostikasse, s\u00f5jat\u00f6\u00f6stusesse kui ka \u00f5iguskaitseb\u00fcroodesse, olleks ,,salajaseks” valgusallikaks, ning olla ka aluseks uutele \u00fcliefektiivsetele p\u00e4ikesepaneelidele, kirjutab Physorg.com<\/a>.<\/p>\n

,,Viies selle materjali hoonest v\u00e4lja, annab selle 1 minutiline valgustamine 360 tundi kestva infrapuna l\u00e4hedase kiirguse,” s\u00f5nas \u00fcks artikli peaautoreid Zhengwei Pan<\/strong>. ,,Seda saab fluorestseeriva valguse abil aktiveerida ka sisetingimustes, ning sel on mitmeid v\u00f5imalikke rakendusi.”<\/p>\n

Uudset materjali saab toota nanoosakestena, mis kinnituksid v\u00e4hirakkudele, t\u00e4nu millele arstid saaksid nende asukohta j\u00e4lgida. S\u00f5jat\u00f6\u00f6stuse ja \u00f5iguskaitse jaoks saaks sellest materjalist valmistada v\u00e4ikeseid keraamilisi kettakesi, mis oleksid vastavaid prille kandvatele isikutele valgusallikaks. Materjali saab muuta ka pulbriks ning segada v\u00e4rviga, mille helendus on n\u00e4htav vaid valitutele.<\/p>\n

Materjali p\u00f5hielemendiks on kolmevalentne kroomi ioon – infrapuna l\u00e4hedase kiirguse h\u00e4stituntud tekitaja. Valguse k\u00e4tte asetades liiguvad selle p\u00f5hiolekus olevad elektronid kiiresti k\u00f5rgematele energiatasemetele. Oma p\u00f5hiolekusse naastes vabaneb nende energia infrapuna l\u00e4hedase kiirgusena. See kiirgusaeg on tavaliselt l\u00fchike – vaid m\u00f5ni millisekund. Pan’i materjali uudsus seisneb selles, et selle keemiline struktuur sisaldab ,,l\u00f5ksude” lab\u00fcrinti, kuhu vabanenud energia l\u00f5ksustub ning pikemaks ajaks salvestub. Kui salvestatud energia toatemperatuuril tagasi kroomi ioonidesse vabastatakse, kiirgab materjal pidevalt kuni kahe n\u00e4dala jooksul infrapuna l\u00e4hedast valgust.<\/p>\n

Teadlased loodavad p\u00e4rast kolm aastat kestnud uurimust leida veelgi paremaid lahendusi, et kiirgusaega pikendada. Praegust koostist on katsetatud terve aasta – p\u00e4ikselise, pilvise ja vihmase ilmaga ning nii \u00f5ues kui ka toas. See asetati puhtasse vette, merevette ning ka s\u00f6\u00f6vitavasse valgendilahustisse – p\u00e4rast kolme kuud ei olnud selle t\u00f6\u00f6omadustes mingeid muutusi.<\/p>\n

Lisaks biomeditsiinilistele rakendustele kavatsevad uurijad kasutada uut materjali ka p\u00e4ikeseenergia kogumiseks, salvestamiseks ja muundamiseks. ,,Sellel materjalil on ebatavaline omadus p\u00fc\u00fcda ja salvestada energiat,” \u00fctles Pan. ,,See teeb sellest efektiivsemate fotoelementide valmistamiseks hea kandidaadi.”<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel: “Sunlight-activated long-persistent luminescence in the near-infrared from Cr<\/strong>3+<\/sup><\/a>-doped zinc gallogermanates<\/a>“<\/strong><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Materjalid, mis kiirgavad p\u00e4rast valgustamist n\u00e4htavat valgust, on tavalised, ning neid v\u00f5ib leida k\u00f5ikjal alates h\u00e4dasignaalidest kuni pimedas helendavate kleepsudeni. Senini pole aga teadlastel \u00f5nnestunud valmistada materjale, mis kiirgaksid infrapuna l\u00e4hedasi lainepikkusi – spektri osa, mida saab n\u00e4ha vaid spetsiaalsete pimedas n\u00e4gemist v\u00f5imaldavate prillidega. \u00c4sja teadusajakirjas Nature Materials avaldatud artiklis kirjeldavad aga Georgia \u00dclikooli teadlased […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":22804,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[110,53],"class_list":{"0":"post-22803","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-rakenduslik-teadus","8":"category-teadusuudis","9":"tag-materjal","10":"tag-tulevikuenergia","11":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/22803","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=22803"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/22803\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/22804"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=22803"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=22803"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=22803"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}