{"id":22854,"date":"2011-11-29T21:06:53","date_gmt":"2011-11-29T18:06:53","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=22854"},"modified":"2011-11-29T21:06:53","modified_gmt":"2011-11-29T18:06:53","slug":"nasa-arendab-valja-revolutsioonilise-tehnoloogia","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=22854","title":{"rendered":"NASA arendab v\u00e4lja revolutsioonilise tehnoloogia"},"content":{"rendered":"

Kaks NASA Kalifornia teaduskeskust arendavad v\u00e4lja uusi kosmoseajastu tehnoloogiaid, mis v\u00f5iksid oluliselt muuta viisi, kuidas me vaatleme planeete\u00a0eemalt\u00a0ja kuidas saaksime turvaliselt transportida roboteid v\u00f5i inimesi l\u00e4bi kosmose ning tuua nad turvaliselt tagasi Maale.<\/strong><\/p>\n

Kalifornias Pasadenas asuv NASA reaktiivliikumise laboratoorium JPL kasutab arenenud \u00fchendpooljuhtaineid, arendamaks uusi tehnoloogiaid k\u00f5rge t\u00f6\u00f6temperatuuriga infrapunasensorite jaoks. Mida k\u00f5rgemad on temperatuurid, millel infrapunaandur on v\u00f5imeline t\u00f6\u00f6tama, seda v\u00e4hem energiat on tarvis selle jahutamiseks. V\u00e4hendatud elektritarbimise vajadus kandub edasi t\u00f6\u00f6kulude ja s\u00fcsteemi kaalu v\u00e4henemisse. Kui sensortehnoloogia osutub edukaks, on seda v\u00f5imalik kasutada mitmetes tulevastes NASA Maa ja planetaarteaduse instrumentides, samuti ka USA kaubanduslikes ja kaitsealastes rakendustes, kirjutab Physorg.com<\/a>.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Pilt kolmest k\u00f5rge t\u00f6\u00f6temperatuuriga infrapuna-andurist pliivabadel kiibi alustel. Pilt: NASA\/JPL-Caltech<\/p><\/div>\n

\u201eTehtavad pingutused selle tehnoloogia demonstreerimiseks erinevad varasematest\u00a0selle t\u00f5ttu, et me keskendume samaaegaselt taskukohasusele ja sooritusv\u00f5imele,\u201c s\u00f5nas Sarath Gunapala<\/strong> JPL-st. \u201eSellel tehnoloogial on suurep\u00e4rane potentsiaal \u00fcle minna laboris tehtavatelt esitlustelt NASA ja kaubanduslikele tootmisliinidele.\u201c<\/p>\n

Selle tehnoloogia v\u00e4lja arendamise \u00fcldine eesm\u00e4rk on saavutada 100-protsendiline kulude kokkuhoid, v\u00f5rrelduna tavap\u00e4raste kr\u00fcogeenselt jahutatud infrapunaanduritega. Kokkuhoid kaalult ja ruumalalt v\u00f5imaldab valmistada kompaktsemaid vahendeid \u2013 see on oluline kaalutlus kosmoselaeva\u00a0laadungi suurusele ja kulule. K\u00f5rgtehnoloogiline tehnoloogia looks ka \u201ek\u00f5rvaltsaadustena\u201c mitmeid rakendusi kaubanduslike vahendite tootjate tarbeks.<\/p>\n

P\u00fc\u00fcdes radikaalselt muuta viisi, kuidas kuumakilbid kaitsevad kosmoselaeva atmosf\u00e4\u00e4ri sisenemisel, arendab NASA Ames\u2019i uurimust\u00f6\u00f6 keskus Kalifornias v\u00e4lja \u201ePunutud\u201c Termokaitses\u00fcsteemi. Projekt on revolutsiooniline l\u00e4henemine termaalkaitses\u00fcsteemide kavandamisele ja tootmisele ekstreemsete keskkondade jaoks.<\/p>\n

Koost\u00f6\u00f6s USA tekstiilit\u00f6\u00f6stusega rakendab NASA termaalkaitses\u00fcsteemide kavandamisel ja tootmisel arenenud kolmem\u00f5\u00f5tmelist punumise meetodit. T\u00e4nap\u00e4eval kasutatakse kergekaaluliste \u00f5hus\u00f5idukiosade tootmisel sarnaseid punumistehnoloogiaid. N\u00fc\u00fcd seda aga laiendatakse kosmoselaeva kuumakilbi rakendustele. S\u00fcsteem t\u00f5stab sooritusv\u00f5imet kui\u00a0kasutada arenenud\u00a0disainimeetodeid ja\u00a0saavutada kuludes kokkuhoid l\u00fchenenud tootearenduse ja testimise ts\u00fckli t\u00f5ttu.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kaks NASA Kalifornia teaduskeskust arendavad v\u00e4lja uusi kosmoseajastu tehnoloogiaid, mis v\u00f5iksid oluliselt muuta viisi, kuidas me vaatleme planeete\u00a0eemalt\u00a0ja kuidas saaksime turvaliselt transportida roboteid v\u00f5i inimesi l\u00e4bi kosmose ning tuua nad turvaliselt tagasi Maale. Kalifornias Pasadenas asuv NASA reaktiivliikumise laboratoorium JPL kasutab arenenud \u00fchendpooljuhtaineid, arendamaks uusi tehnoloogiaid k\u00f5rge t\u00f6\u00f6temperatuuriga infrapunasensorite jaoks. Mida k\u00f5rgemad on temperatuurid, millel […]<\/p>\n","protected":false},"author":448,"featured_media":22855,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[110],"class_list":{"0":"post-22854","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-rakenduslik-teadus","8":"category-teadusuudis","9":"tag-materjal","10":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/22854","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/448"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=22854"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/22854\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/22855"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=22854"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=22854"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=22854"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}