{"id":22866,"date":"2011-11-29T21:07:34","date_gmt":"2011-11-29T18:07:34","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=22866"},"modified":"2011-11-29T21:07:34","modified_gmt":"2011-11-29T18:07:34","slug":"nanokortsud-ja-nanovoldid-peidavad-varjatud-kanaleid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=22866","title":{"rendered":"Nanokortsud ja nanovoldid peidavad varjatud kanaleid"},"content":{"rendered":"

Kortsud ja voldid on \u00fcldlevinud n\u00e4htused. Paljudel juhtudel on need looduse geniaalseks viisiks pakkida rohkem pindala piiratud ruumi. Teadlased on loodust matkides kaua \u00fcritanud manipuleerida pindadega, et luua kortse ja volte v\u00e4iksemate, painduvamate elektrooniliste seadmete, vedelikku kandvate nanokanalite v\u00f5i isegi tr\u00fckitavate mobiiltelefonide ja arvutite valmistamiseks.<\/strong><\/p>\n

Tegemaks aga neid tehnoloogiat painutavaid v\u00e4gitegusid, peavad teadlased m\u00f5istma t\u00e4ielikult kortsude ja voltide profiile ja sooritusv\u00f5imet nanoskaalas \u2013 m\u00f5\u00f5tmetes, mis on\u00a0samas j\u00e4rgus\u00a01\/50,000 inimese juuksekarva l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga. Mitmete vaatluste ja katsete k\u00e4igus avastasid Browni \u00dclikooli ja Korea insenerid kortsude ja voltide ebatavalisi omadusi nanoskaalas. Uurijad m\u00e4rgivad, et \u00fcli\u00f5hukestes kiledes tekitatud kortsudes on peidetud pikad lained, mis isegi pikenevad, kui kile kokku suruda. Lisaks avastas meeskond, et seesuguste kilede voltimisel ilmuvad pinna alla suletud nanokanalid, justkui tuhanded \u00fcliv\u00e4ikesed torud, kirjutab Physorg.com<\/a>.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Uurijad Browni \u00dclikoolist ja Koreast kasutasid koondatud ioonkiiri, eraldamaks kokkusurutud kullast nanokilest ristl\u00e4bil\u00f5ike. Kui tavaliste k\u00f5rvalasuvate voltide tipud kokku puutusid, tekkisid pinna alla nanotorud. Pilt: Kyung-Suk Kim lab, Browni \u00dclikool<\/p><\/div>\n

\u201eKortse leidub teaduses k\u00f5ikjal,\u201c s\u00f5nas Kyung-Suk Kim<\/strong>, Browni \u00dclikooli professor. \u201eNad peidavad teatud saladusi. Selle uurimust\u00f6\u00f6 k\u00e4igus oleme matemaatiliselt leidnud, kuidas \u00f5hukese kile kortsude vahemikke m\u00e4\u00e4rab suuresti moondunud pehme alusmaterjal ja kuidas kortsud muutuvad tavalisteks voltideks.\u201c<\/p>\n

Kortsud tekivad siis, kui \u00f5huke j\u00e4ik leht paindub pehmel pinnal v\u00f5i pehmes \u00fcmbruses. Need on tavaliste voltide eelk\u00e4ijad: kui lehte piisavalt kokku suruda, asetsevad kortsud teineteise suhtes nii l\u00e4hedal, et nad moodustavad voldid. Voldid on tootjate jaoks huvitavad, sest need v\u00f5ivad mahtuda suurele pindalale piiratud ruumis.<\/p>\n

Kim ja tema meeskond asetas kullast 20\u201380 nanomeetri j\u00e4medused nanoteralise kile lehed kummisele alusmaterjalile, mida kasutatakse laialdaselt mikroelektroonikat\u00f6\u00f6stuses. Uurijad surusid kile kokku, luues kortse, ning uurisid nende omadusi. Eelnevates uurimust\u00f6\u00f6des\u00a0olid\u00a0nad n\u00e4inud\u00a0esmaseid kortse l\u00fchikeste perioodilisusega \u2013 \u00fcksikute kortsude tippude ja s\u00fcvikute laiuste vahemaaga. Kim avastas oma kolleegidega aga teist t\u00fc\u00fcpi kortsud, mis on palju pikema perioodilisusega kui esmased kortsud \u2013 nad on nagu peidetud pikad lained. Kui uurijad surusid kullast nanoteralise kile kokku, v\u00e4henes esmaste kortsude perioodilisus ootusp\u00e4raselt. Pikkade lainete vaheline perioodilisus aga kasvas – seda gruppi nimetati teisesteks kortsudeks.<\/p>\n

Kui uurijad tekitasid kullast nanoteralistesse lehtedesse voldid, ilmnes midagi veelgi kummalisemat. Pinnal paistis k\u00f5ik justkui tavaline olevat. Voldid tekkisid, kui k\u00f5rvutiasetsevad kortsud liikusid teineteisele nii l\u00e4hedale, et puutusid kokku. Teadust\u00f6\u00f6 meeskond arvutas aga, et taas pikenedes ei olnud need voldid sama pikkusega kui kiledes enne kokku pressimist. T\u00fckk algup\u00e4rase kile pinda oli kadunud, \u201ejustkui see oleks maha maetud,\u201c s\u00f5nas Kim.<\/p>\n

T\u00f5epoolest, nii juhtus \u2013 osa kile pinnast muutus nano-suurusteks suletud kanaliteks. Eelnevad uurijad olid olnud aatomj\u00f5umikroskoopiat kasutades kile pinna uurimisel v\u00f5imetud n\u00e4gema neid maetud kanaleid. Kim\u2019i uurijate r\u00fchm kasutas selleks aga fokuseeritud ioonkiiri, eraldamaks kilest ristil\u00e4bil\u00f5ike. Pinna all avastati ridade kaupa suletud, viiek\u00fcmne kuni m\u00f5nesaja nanomeetrise l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga kanaleid. \u201eNeed olid peidus,\u201c s\u00f5nas Kim. \u201eMe olime esimesed, kes kilet l\u00f5ikasid ja n\u00e4gid selles olevaid kanaleid.\u201c<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel: ,,Folding wrinkles of a thin stiff layer on a\u00a0soft substrate<\/a>“<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kortsud ja voldid on \u00fcldlevinud n\u00e4htused. Paljudel juhtudel on need looduse geniaalseks viisiks pakkida rohkem pindala piiratud ruumi. Teadlased on loodust matkides kaua \u00fcritanud manipuleerida pindadega, et luua kortse ja volte v\u00e4iksemate, painduvamate elektrooniliste seadmete, vedelikku kandvate nanokanalite v\u00f5i isegi tr\u00fckitavate mobiiltelefonide ja arvutite valmistamiseks. Tegemaks aga neid tehnoloogiat painutavaid v\u00e4gitegusid, peavad teadlased m\u00f5istma t\u00e4ielikult […]<\/p>\n","protected":false},"author":448,"featured_media":22867,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[110],"class_list":{"0":"post-22866","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-materjal","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/22866","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/448"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=22866"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/22866\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/22867"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=22866"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=22866"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=22866"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}