{"id":22871,"date":"2011-11-29T21:08:12","date_gmt":"2011-11-29T18:08:12","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=22871"},"modified":"2011-11-29T21:08:12","modified_gmt":"2011-11-29T18:08:12","slug":"fuusikud-avastasid-laengu-eraldumise-molekulis-kahest-identsest-aatomist","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=22871","title":{"rendered":"F\u00fc\u00fcsikud avastasid laengu eraldumise molekulis kahest identsest aatomist"},"content":{"rendered":"

F\u00fc\u00fcsikud Stuttgarti \u00dclikoolist esitasid esimesed eksperimentaalsed t\u00f5endid molekuli koosnemisele kahest identsest aatomist, mis n\u00e4itab p\u00fcsivat elektrilist dipoolmomenti. See vaatlus l\u00fckkab \u00fcmber mitmete f\u00fc\u00fcsikute poolt kirjeldatud klassikalise t\u00f5ekspidamise, mis on kirjas ka keemia \u00f5pikutes. <\/strong><\/p>\n

Dipolaarne molekul moodustub negatiivselt laetud elektronpilve ja positiivse tuuma vahelise laengu eristumise tulemusel \u2013 tekib p\u00fcsiv elektriline dipoolmoment. Tavaliselt\u00a0johtub laengu eristumine erinevate elementide tuumade erinevast t\u00f5mbumisest negatiivselt laetud elektronidega. Sama elemendi \u00fchest aatomist koosnevate homonukleaarsete molekulide s\u00fcmmeetria t\u00f5ttu aga ei ole selles dipoolmomendi esinemine v\u00f5imalik, kirjutab Physorg.com<\/a>.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Elektrontihedus homonukleaarses molekulis, mis k\u00e4itub nagu polaarne molekul. See molekul on tavalistest molekulidest \u00fcle 1000 korra suurem. Pilt: Science\/AAAS<\/p><\/div>\n

Professor Tilman Pfau<\/strong> juhitud teadust\u00f6\u00f6 meeskond Stuttgarti \u00dclikoolis avastas aga dipolaarsed molekulid, mis koosnevad kahest elemendi rubiidiumi aatomist. Vajalik as\u00fcmmeetria tekib kahe \u00fchesuguse aatomi erinevate elektrooniliselt ergastatud seisundite tulemusena. \u00dcldiselt vahetatakse see ergastus nende aatomite vahel ning as\u00fcmmeetria kaob. Siin on vahetus aga alla surutud molekuli suuruse t\u00f5ttu \u2013 see on umbes 1000 korda suurem kui hapniku molekul, k\u00fc\u00fcndides viiruste suuruseni. Seega on aatomite vahel ergastuse vahetamise v\u00f5imalus nii v\u00e4ike, et see v\u00f5iks statistiliselt juhtuda vaid kord Universumi eluea jooksul. Seega esineb nendes homonukleaarsetes molekulides dipoolmoment. P\u00fcsiv dipoolmoment n\u00f5uab lisaks ka molekulaartelje orienteeritust. Oma suuruse t\u00f5ttu p\u00f6\u00f6rlevad need molekulid aga nii aeglaselt, et dipoolmoment erineb vaatleja seisukohast keskmisest.<\/p>\n

Stuttgarti \u00dclikooli f\u00fc\u00fcsikutel \u00f5nnestus katseliselt avastada see\u00a0dipoolmoment. Nad m\u00f5\u00f5tsid molekulis toimuva energia nihke elektriv\u00e4ljas laserspektroskoopia abil \u00fclik\u00fclmas aatompilves. Sama teadust\u00f6\u00f6 meeskond tekitas \u00fclemaailmset elevust 2009. aastal, luues esmakordselt need n\u00f5rgalt seotud Rydbergi molekulid. Need molekulid koosnevad kahest identsest aatomist, kusjuures \u00fcks neist on ergastatud k\u00f5rgelt ergastatud seisundisse, mida nimetatakse Rydbergi seisundiks. Ebatavaline seondumise mehhanism tugineb k\u00f5rgelt ergastatud Rydbergi elektroni hajumisel teisel aatomil. Seni ei ennustanud selle seondumise mehhanismi teoreetilised kirjeldused dipoolmomenti. Samas muudab seotud aatomi Rydbergi elektroni hajumine elektroni normaaljaotust. See murrab muidu sf\u00e4\u00e4rilist s\u00fcmmeetriat ja loob dipoolmomendi. Koost\u00f6\u00f6s teoreetiliste f\u00fc\u00fcsikutega Max-Planki Insituudist Dresdenis ja Harvard-Smithoniani Astrof\u00fc\u00fcsika keskusega Cambridges, USA-s arendati v\u00e4lja uus teoreetiline k\u00e4sitlus, mis kinnitab dipoolmomendi esinemist.<\/p>\n

T\u00f5end p\u00fcsivast dipoolmomendist homonukleaarses molekulis ei paranda ainu\u00fcksi meie m\u00f5istmist polaarsetest molekulidest. \u00dclik\u00fclmad polaarsed molekulid on samuti paljut\u00f5otavad \u00fcksikute molekulide keemiliste reaktsioonide uurimiseks ja kontrollimiseks.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel: ,,Homonuclear Molecule with a Permanent Electric Dipole Moment<\/a>“<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

F\u00fc\u00fcsikud Stuttgarti \u00dclikoolist esitasid esimesed eksperimentaalsed t\u00f5endid molekuli koosnemisele kahest identsest aatomist, mis n\u00e4itab p\u00fcsivat elektrilist dipoolmomenti. See vaatlus l\u00fckkab \u00fcmber mitmete f\u00fc\u00fcsikute poolt kirjeldatud klassikalise t\u00f5ekspidamise, mis on kirjas ka keemia \u00f5pikutes. Dipolaarne molekul moodustub negatiivselt laetud elektronpilve ja positiivse tuuma vahelise laengu eristumise tulemusel \u2013 tekib p\u00fcsiv elektriline dipoolmoment. Tavaliselt\u00a0johtub laengu eristumine erinevate […]<\/p>\n","protected":false},"author":448,"featured_media":22872,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-22871","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/22871","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/448"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=22871"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/22871\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/22872"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=22871"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=22871"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=22871"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}