{"id":22885,"date":"2011-11-28T11:50:39","date_gmt":"2011-11-28T08:50:39","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=22885"},"modified":"2011-11-28T11:54:28","modified_gmt":"2011-11-28T08:54:28","slug":"uued-arengud-terviklike-optiliste-kiipide-valmistamisel","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=22885","title":{"rendered":"Uued arengud terviklike optiliste kiipide valmistamisel"},"content":{"rendered":"

Sageli edastatakse t\u00e4nap\u00e4eva sides\u00fcsteemides signaale optiliselt, ent sides esineb ajakulukaid\u00a0elektrilisi<\/strong> vaheastmeid. \u00dcks v\u00f5imalik vaheastmete k\u00f5rvaldamise viis seisneb elektriliste muundurite asendamises valgussignaalidel t\u00f6\u00f6tavate fotooniliste kiipidega. MIT (Massachusetts Institute of Technology) teadlased arendasid v\u00e4lja meetodi fotooniliste kiipide valmistamiseks harilikele arvutitootmises kasutatavatele r\u00e4nitoorikutele. Uus meetod v\u00f5ib viia vaheastmete k\u00f5rvaldamiseni.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Pildil on MIT materjaliteaduse professor Caroline Ross, \u00fcks t\u00f6\u00f6 autoritest.<\/p><\/div>\n

Fotooniline kiip on elektrilise dioodi analoog, lubades valgusel seadet l\u00e4bida vaid \u00fches suunas. Optiline diood (diode for light)<\/em> blokeerib n\u00e4iteks signaali v\u00f5imendavates vaheastmetes esinevad parasiitsed valgusimpulsid, mis destabiliseerivad signaallasereid ja alandavad side efektiivsust. Kasutuselolevates seadmetes teeb selle t\u00f6\u00f6 \u00e4ra diskreetne komponent (nt. transistor, kondensaator) nimega isolaator (isolator)<\/em>. Fotoonilise dioodi saaks aga otse signaalit\u00f6\u00f6tlusseadmesse integreerida.<\/p>\n

Teadlaste t\u00f6\u00f6 algas l\u00e4bipaistva ja magnetiliste omadustega materjali otsinguist. N\u00e4iliselt vastuolulisi tingimusi rahuldab granaatmineraali \u00fcks vormidest (loe siit<\/a>). Granaadil on mitteisotroopsed optilised omadused. Samas sihis, aga eri suundades on kristallil erinev murdumisn\u00e4itaja. MIT teadlastel \u00f5nnestus r\u00e4ni pinnale sadestada \u00f5huke poolkaare kujuline (half of a loop)<\/em> kiht granaati. Granaadi r\u00e4nile kasvatamine on seni olnud keeruline protseduur. Tulemuseks on kiip, millesse levinud valguse osaliselt tagasi peegeldunud komponent juhitakse sisendist k\u00f5rvale, poolkaarde.<\/p>\n

Kogu valmistamisprotsess kasutab standardset integreeritud kiipide valmistamise masinaparki, mist\u00f5ttu on fotooniliste seadmete tootmisse l\u00f5imimine lihtne ja odav. Lihtsus ja odavus on tootjate meelisterminid. \u201eT\u00f6\u00f6stus oskab r\u00e4ni t\u00f6\u00f6delda, mis t\u00e4hendab, et l\u00f5ppeks osatakse meie meetodite abil valmistada ka fotoonilisi seadmeid,\u201c lisab professor Caroline Ross, MIT t\u00f6\u00f6r\u00fchma esindaja.<\/p>\n

Fotoonilised seadmed v\u00f5iksid tulevikus oluliselt andmevahetuskiirusi t\u00f5sta. Estieks levib valgussignaal elektrilisest signaalist oluliselt kiiremini. Teiseks on \u00fcksik optiline kaabel valguse laineliste omaduste t\u00f5ttu (superpositsioon) suuteline edastama rohkem informatsiooni kui elektrikaabel.<\/p>\n

Allikas: PhysOrg<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Sageli edastatakse t\u00e4nap\u00e4eva sides\u00fcsteemides signaale optiliselt, ent sides esineb ajakulukaid\u00a0elektrilisi vaheastmeid. \u00dcks v\u00f5imalik vaheastmete k\u00f5rvaldamise viis seisneb elektriliste muundurite asendamises valgussignaalidel t\u00f6\u00f6tavate fotooniliste kiipidega. MIT (Massachusetts Institute of Technology) teadlased arendasid v\u00e4lja meetodi fotooniliste kiipide valmistamiseks harilikele arvutitootmises kasutatavatele r\u00e4nitoorikutele. Uus meetod v\u00f5ib viia vaheastmete k\u00f5rvaldamiseni. Fotooniline kiip on elektrilise dioodi analoog, lubades valgusel seadet […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":22886,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-22885","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/22885","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=22885"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/22885\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/22886"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=22885"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=22885"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=22885"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}