{"id":22916,"date":"2011-11-30T10:32:28","date_gmt":"2011-11-30T07:32:28","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=22916"},"modified":"2011-11-30T17:06:17","modified_gmt":"2011-11-30T14:06:17","slug":"gan-nanojuhtmeid-ootab-helge-tulevik","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=22916","title":{"rendered":"GaN nanojuhtmeid ootab helge tulevik"},"content":{"rendered":"<div id=\"attachment_22915\" style=\"width: 410px\" class=\"wp-caption aligncenter\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/11\/brightfuture.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-22915\" class=\"size-full wp-image-22915\" title=\"brightfuture\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/11\/brightfuture.jpg\" alt=\"\" width=\"400\" height=\"300\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/11\/brightfuture.jpg 400w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/11\/brightfuture-300x225.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/11\/brightfuture-250x187.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 400px) 100vw, 400px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-22915\" class=\"wp-caption-text\">Optiliselt pumbatav GaN-nanojuhe laser on n\u00e4htav helendavana. Tegelik laserkiire valgus on ultravioletne (\u2248370 nm), j\u00e4\u00e4des seega inimsilmale n\u00e4htamatuks. Laser-nanojuhtme pikkus on ligikaudu 10 mikromeetrit ning selle diameeter ligikaudu 200nm. Metallsondi tippu, mis asub pildi \u00fclaosas, kasutatakse l\u00e4hedusefekti m\u00f5\u00f5tmiseks. Pildil on n\u00e4ha ka teised(mittekiirgavad) nanojuhtmed.<\/p><\/div>\n<div id=\"attachment_22918\" style=\"width: 510px\" class=\"wp-caption aligncenter\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/11\/2-brightfuture.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-22918\" class=\"size-full wp-image-22918\" title=\"2-brightfuture\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/11\/2-brightfuture.jpg\" alt=\"\" width=\"500\" height=\"345\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/11\/2-brightfuture.jpg 500w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/11\/2-brightfuture-300x207.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/11\/2-brightfuture-250x172.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 500px) 100vw, 500px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-22918\" class=\"wp-caption-text\">Nanojuhtmete ,,mets.&quot;<\/p><\/div>\n<p>PML-i teadlaste kasvatatud galliumnitriidist nanojuhtmete diameeter v\u00f5ib olla vaid m\u00f5ni k\u00fcmnendik mikromeetrit, kuid neil on potentsiaalselt mitmeid rakendusi alates valgusdioodidest ja dioodlaseritest kuni \u00fcliv\u00e4ikeste resonaatorite, keemiliste sensorite ja \u00fclitundlike sonditeravikeni. Teadlaster\u00fchm kasvatas praktiliselt defektivabad kuusnurksed GaN nanojuhtmed aeglaselt r\u00e4nisubstraadist. Nende sadestusmeetodiks oli molekulaarne kiirte-epitaksia(<em>molecular beam epitaxy<\/em>, MBE), mis v\u00f5imaldab nanojuhtmetel spontaanselt ilma katal\u00fcsaatorosakesteta moodustuda.<\/p>\n<p><strong><br \/>\n<\/strong><\/p>\n<p>Loe edasi: &#8220;<strong><a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2011-11-bright-future-gan-nanowires.html\">Bright future for gaN nanowires<\/a>&#8220;<\/strong><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>PML-i teadlaste kasvatatud galliumnitriidist nanojuhtmete diameeter v\u00f5ib olla vaid m\u00f5ni k\u00fcmnendik mikromeetrit, kuid neil on potentsiaalselt mitmeid rakendusi alates valgusdioodidest ja dioodlaseritest kuni \u00fcliv\u00e4ikeste resonaatorite, keemiliste sensorite ja \u00fclitundlike sonditeravikeni. Teadlaster\u00fchm kasvatas praktiliselt defektivabad kuusnurksed GaN nanojuhtmed aeglaselt r\u00e4nisubstraadist. Nende sadestusmeetodiks oli molekulaarne kiirte-epitaksia(molecular beam epitaxy, MBE), mis v\u00f5imaldab nanojuhtmetel spontaanselt ilma katal\u00fcsaatorosakesteta moodustuda. Loe [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":22915,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[40],"tags":[110,115],"class_list":{"0":"post-22916","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-paev-pildis","8":"tag-materjal","9":"tag-tehnovidinad","10":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/22916","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=22916"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/22916\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/22915"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=22916"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=22916"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=22916"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}