{"id":22951,"date":"2011-11-30T21:53:29","date_gmt":"2011-11-30T18:53:29","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=22951"},"modified":"2011-12-07T10:20:15","modified_gmt":"2011-12-07T07:20:15","slug":"mullid-teevad-liitium-ohk-akude-alal-rekordeid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=22951","title":{"rendered":"Mullid teevad liitium-\u00f5hk akude alal rekordeid"},"content":{"rendered":"<div><strong>T\u00e4nu katkiste munakoorte sarnastele mullide \u00fcmber ehitatud grafeenstruktuuridele valmistati seni k\u00f5rgeima energiamahtuvusega liitum-\u00f5hk aku. See must poorne materjal v\u00f5ib tulevikus asendada liitium-\u00f5hk akudes praegu kasutatavaid traditsioonilisi siledaid grafeenlehti, sest need ummistuvad kasutamise ajal v\u00e4ikeste osakestega. Lisaboonusena v\u00f5ib tuua v\u00e4lja selle, et uus materjal ei s\u00f5ltu plaatinast v\u00f5i teistest v\u00e4\u00e4rismetallidest, v\u00e4hendades seega seadme v\u00f5imalikku maksumust ning m\u00f5judes paremini ka keskkonnale.<\/strong><\/div>\n<div>\n<div id=\"attachment_22952\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/11\/bubbleshelpb.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-22952\" title=\"bubbleshelpb\" width=\"300\" class=\"size-medium wp-image-22952\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/11\/bubbleshelpb-300x262.jpg\" alt=\"\" height=\"262\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/11\/bubbleshelpb-300x262.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/11\/bubbleshelpb-250x219.jpg 250w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/11\/bubbleshelpb.jpg 500w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-22952\" class=\"wp-caption-text\">Uue l\u00e4henemise abil valmistasid teadlased grafeenmembraani, mis v\u00f5ib tulevikus asendada elektris\u00f5idukites tavap\u00e4raseid akusid.<\/p><\/div>\n<\/div>\n<div>,,See isekorrastunud grafeenlehtede hierarhiline struktuur on ideaalne mitte ainult<a href=\"http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Lithium%E2%80%93air_battery\"> liitium-\u00f5hk akude<\/a> vaid ka mitmete teiste v\u00f5imalike energiarakenduste jaoks,&#8221; s\u00f5nas <strong>dr Jie Xiao<\/strong>, uurimist juhtinud materjaliteadlane. Liitium-\u00f5hk akude abil saaks valmistada pikkade vahemaade (umbes 480 km) l\u00e4bimiseks m\u00f5eldud elektris\u00f5idukeid. V\u00f5rdlemisi kergekaalulised liitium-\u00f5hk akud omavad aga hetkel piiratud energiamahtuvust ning nende korduvlaadimiste arv on madal. Antud uurimuses \u00f5nnestus teadlastel aga akude mahtuvust tunduvalt suurendada, kirjutab <a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2011-11-energy-storage-lithium-air-batteries.html\">Physorg.com<\/a>.<\/div>\n<div>Mahtuvuse suurendamiseks kombineerisid teadlased grafeeni ja siduva aine, kusjuures viimane p\u00f5hjustas grafeeni hajumist lahuses nii nagu seepaine hajutab n\u00f5udepesumasinas rasva. Seej\u00e4rel lisati grafeen ja siduv aine vette ning segati protsessis, mis tekitas lahusesse mullid. Grafeen ja siduv aine tahenesid ning materjal kogunes mullide \u00fcmber. Kui mullid viimaks l\u00f5hkesid, j\u00e4id alles \u00f5\u00f5nsad grafeensf\u00e4\u00e4rid. Need v\u00e4ikesed mustad osakesed on vaid 3-4 mikromeetrise diameetriga &#8211; ligi k\u00fcmme korda \u00f5hemad kui juuksekarv.<\/div>\n<div>Teadlased anal\u00fc\u00fcsisid grafeenstruktuuri ja selle t\u00f6\u00f6omadusi nii modelleerimise kui ka mikroskoobi abil. Leiti, et mustad poorsed struktuurid salvestavad \u00fche grammi grafeeni kohta rohkem kui 15 000 milliamper tundi, muutes selle olemasolevatest materjalidest palju suurema <a href=\"http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Energy_density\">energiatihedusega<\/a> materjaliks.<\/div>\n<div>,,Selle tehnoloogia jaoks uuritakse mitmeid katal\u00fcsaatoreid, meie otsustasime oma uurimuses v\u00e4\u00e4rismetalle mitte kasutada,&#8221; \u00fctles <strong>dr Ji-Guang Zhang<\/strong>, uurimisgrupi \u00fcks liikmetest. ,,See v\u00e4hendab tunduvalt tootmiskulusid ning suurendab materjali turule j\u00f5udmise t\u00f5en\u00e4osust.&#8221;<\/div>\n<div>Aku saavutab hetkel nii k\u00f5rge energiatiheduse vaid puhtalt hapnikust koosnevas keskkonnas. Tava\u00f5hus mahtuvus langeb, sest \u00f5hus olev vesi reostab akudes oleva liitiumi. Hetkel t\u00f6\u00f6tab teadlastegrupp selle nimel, et t\u00f6\u00f6tada v\u00e4lja membraan, mis blokeeriks vett kuid v\u00f5imaldaks vajalikul hapnikul vabalt liikuda.<\/div>\n<div>,,Me tahame muuta selle aku ka taaslaetavaks,&#8221; lausus Zhang. ,,Hetkel see seda t\u00e4ielikult pole. Me t\u00f6\u00f6tame uue elektrol\u00fc\u00fcdi ja katal\u00fcsaatori kallal, et akut saaks korduvalt laadida &#8211; potentsiaalselt tagavaraakude rakendusteks, mis n\u00f5uavad k\u00f5rgemat energiatihedust.&#8221;<\/div>\n<div><a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2011-11-energy-storage-lithium-air-batteries.html\">Allikas<\/a><\/div>\n<div>Teadusartikkel: &#8220;<a href=\"http:\/\/pubs.acs.org\/doi\/abs\/10.1021\/nl203332e\">Hierarchically Porous Graphene as a Lithium-Air Battery Electrode<\/a>&#8220;<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>T\u00e4nu katkiste munakoorte sarnastele mullide \u00fcmber ehitatud grafeenstruktuuridele valmistati seni k\u00f5rgeima energiamahtuvusega liitum-\u00f5hk aku. See must poorne materjal v\u00f5ib tulevikus asendada liitium-\u00f5hk akudes praegu kasutatavaid traditsioonilisi siledaid grafeenlehti, sest need ummistuvad kasutamise ajal v\u00e4ikeste osakestega. Lisaboonusena v\u00f5ib tuua v\u00e4lja selle, et uus materjal ei s\u00f5ltu plaatinast v\u00f5i teistest v\u00e4\u00e4rismetallidest, v\u00e4hendades seega seadme v\u00f5imalikku maksumust ning [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":22952,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[45,110,53],"class_list":{"0":"post-22951","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-rakenduslik-teadus","8":"category-teadusuudis","9":"tag-grafeengrafaan","10":"tag-materjal","11":"tag-tulevikuenergia","12":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/22951","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=22951"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/22951\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/22952"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=22951"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=22951"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=22951"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}