{"id":23056,"date":"2011-12-05T22:18:27","date_gmt":"2011-12-05T19:18:27","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=23056"},"modified":"2011-12-07T13:06:54","modified_gmt":"2011-12-07T10:06:54","slug":"esimene-molubdeniidist-mikrokiip","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=23056","title":{"rendered":"Esimene mol\u00fcbdeniidist mikrokiip"},"content":{"rendered":"<div><strong>Mol\u00fcbdeniit &#8211; uus ja paljulubav materjal &#8211; \u00fcletab r\u00e4ni f\u00fc\u00fcsikalised takistused. EPFLi teadlased t\u00f5estasid seda, valmistades mol\u00fcbdeniidist mikrokiibi, millel on v\u00e4iksemad ja v\u00e4hem energiat n\u00f5udvad transistorid.<\/strong><\/div>\n<div>P\u00e4rast mol\u00fcbdeniidi elektriliste eeliste avastamist tegid teadlased n\u00fc\u00fcd teise olulise sammu. Nimelt valmistasid teadlased sellest kiibi ehk integreeritud vooluringi, kinnitades, et materjal \u00fcletab oma suuruse, elektritarbivuse ja mehaanilise painduvuse aspektis t\u00f5esti r\u00e4ni f\u00fc\u00fcsikalisi omadusi, kirjutab <a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2011-12-molybdenite-microchip.html\">Physorg.com<\/a>.<\/div>\n<div>\n<div id=\"attachment_23057\" style=\"width: 334px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/12\/firstmolybde.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-23057\" class=\"size-full wp-image-23057\" title=\"firstmolybde\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/12\/firstmolybde.jpg\" alt=\"\" width=\"324\" height=\"182\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/12\/firstmolybde.jpg 324w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/12\/firstmolybde-300x168.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/12\/firstmolybde-250x140.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 324px) 100vw, 324px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-23057\" class=\"wp-caption-text\">Pilt: 2011 EPFL<\/p><\/div>\n<\/div>\n<div>,,Me valmistasime esialgse protot\u00fc\u00fcbi, pannes kaks kuni kuus jadamisi transistorit paika, ning n\u00e4itasime, et peamised binaarsed loogikaoperatsioonid on sellise kiibi korral v\u00f5imalikud, kinnitades seega ka suurema kiibi valmistamise v\u00f5imalikkust,&#8221; kirjeldas<strong> Andras Kis<\/strong>, \u00fcks uurimuse autoreid.<\/div>\n<div>,,Mol\u00fcbdeeni ehk MoS2 peamine eelis on see, et see v\u00f5imaldab v\u00e4hendada transistorite suurust,&#8221; \u00fctles Kis. Senini pole suudetud valmistada v\u00e4hem kui kahe nanomeetrise paksusega r\u00e4nikanaleid transistorisse, sest see t\u00e4hendaks riskimist keemiliste reaktsioonidega, mis oks\u00fcdeeriksid materjali pinda ning kahjustaksid selle elektrilisi omadusi. Mol\u00fcbdeniidist saab valmistada aga vaid kolme aatomkihi paksust materjali, muutes seega v\u00f5imalikuks v\u00e4hemalt kolm korda v\u00e4iksemate kiipide valmistamise. Selles skaalas on materjal j\u00e4tkuvalt stabiilne ning selle juhtivust on kerge kontrollida.<\/div>\n<div>MoS2 transistorid on lisaks ka efektiivsemad. ,,Neid saab palju kiiremini sisse ja v\u00e4lja l\u00fclitada ning palju t\u00e4ielikumasse valmisoleku olekusse seada,&#8221; \u00fctles Kis.<\/div>\n<div>Mol\u00fcbdeniit on r\u00e4niga elektrooniliste signaalide v\u00f5imendamise koha pealt v\u00f5rdne, muutes v\u00e4ljuva signaali sisenevast ligi neli korda tugevamaks. See t\u00f5estab, et palju keerukamate kiipide valmistamine on potentsiaalselt v\u00f5imalik. ,,Grafeeniga on see amplituud ligikaudu 1. Sellest piirm\u00e4rgist allpool ei ole v\u00e4ljundpinge enam piisav, et j\u00e4rgmist kiipi toita.&#8221;<\/div>\n<div>Mol\u00fcbdeniidil on lisaks mehaanilised omadused, mis muudavad selle h\u00e4sti kasutatavaks painduvates elektroonikaseadmetes &#8211; tulevikus n\u00e4iteks paindlikes kiip-kiledes. Neid saaks kasutada selliste arvutite tootmisel, mida saab kokku rullida, v\u00f5i seadmetes, mida saab naha k\u00fclge kinnitada.<\/div>\n<div><a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2011-12-molybdenite-microchip.html\">Allikas<\/a><\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Mol\u00fcbdeniit &#8211; uus ja paljulubav materjal &#8211; \u00fcletab r\u00e4ni f\u00fc\u00fcsikalised takistused. EPFLi teadlased t\u00f5estasid seda, valmistades mol\u00fcbdeniidist mikrokiibi, millel on v\u00e4iksemad ja v\u00e4hem energiat n\u00f5udvad transistorid. P\u00e4rast mol\u00fcbdeniidi elektriliste eeliste avastamist tegid teadlased n\u00fc\u00fcd teise olulise sammu. Nimelt valmistasid teadlased sellest kiibi ehk integreeritud vooluringi, kinnitades, et materjal \u00fcletab oma suuruse, elektritarbivuse ja mehaanilise painduvuse [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":23057,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[110,115],"class_list":{"0":"post-23056","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-rakenduslik-teadus","8":"category-teadusuudis","9":"tag-materjal","10":"tag-tehnovidinad","11":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/23056","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=23056"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/23056\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/23057"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=23056"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=23056"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=23056"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}