{"id":23061,"date":"2011-12-05T23:10:22","date_gmt":"2011-12-05T20:10:22","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=23061"},"modified":"2011-12-05T23:10:22","modified_gmt":"2011-12-05T20:10:22","slug":"kas-tumeainel-on-uldse-mingi-roll","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=23061","title":{"rendered":"Kas tumeainel on \u00fcldse mingi roll?"},"content":{"rendered":"<p><strong>N\u00fc\u00fcd tasuks ilmselt panna ette oma skeptilised prillid: Itaalia matemaatik Carati tuletas mitu keerulist valemit, mis suudavad h\u00e4mmastava sarnasusega teha j\u00e4rgi spiraalgalaktikate p\u00f6\u00f6rlemisk\u00f5verate kuju ilma tumeainet arvestamata.<\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_23062\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/12\/coulddarkmat.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-23062\" class=\"size-medium wp-image-23062\" title=\"coulddarkmat\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/12\/coulddarkmat-300x181.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"181\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/12\/coulddarkmat-300x181.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/12\/coulddarkmat-1024x620.jpg 1024w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/12\/coulddarkmat-250x151.jpg 250w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/12\/coulddarkmat.jpg 1227w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-23062\" class=\"wp-caption-text\">Andromeeda galaktika p\u00f6\u00f6rlemisk\u00f5verad. Valge joon on v\u00e4liste t\u00e4htede tegelik p\u00f6\u00f6rlemiskiirus, punase joonega on toodud kiirused, mida v\u00f5iks oodata galaktika n\u00e4htavast massist. Seega v\u00f5ime j\u00e4reldada, et \u00fcle 80% galaktika massist moodustab tumeaine. Pilt: Queens Uni.<\/p><\/div>\n<p>Hetkel on need galaktilised p\u00f6\u00f6rlemisk\u00f5verad ainsaks t\u00f5endiks tumeaine olemasolust: \u00a0p\u00f6\u00f6rlevate galaktikate kaugemad t\u00e4hed liiguvad tihti \u00fcmber galaktikaketta nii kiiresti, et need peaksid galaktikavahelisse ruumi lenduma &#8211; seda juhul, kui leidub mingi ,,n\u00e4htamatu&#8221; lisamass, mis neid gravitatsiooniliselt oma orbiidil hoiab, kirjutab <a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2011-12-dark.html\">Physorg.com<\/a>.<\/p>\n<p>Seda probleemi saab hinnata, kui vaadata meie P\u00e4ikeses\u00fcsteemi planeetide liikumist. Merkuur tiirleb \u00fcmber P\u00e4ikese orbitaalkiirusega 48 kilomeetrit sekundis, Neptuun teeb seda aga kiirusega 5 kilomeetrit sekundis. P\u00e4ikeses\u00fcsteemis s\u00f5ltub planeedi orbitaalne kiirus otseselt selle kaugusest suure massiga P\u00e4ikeseni. Seega &#8211; h\u00fcpoteetiliselt &#8211; kui P\u00e4ikese massi saaks kuidagi v\u00e4hendada, siis liigutaks Neptuuni praegune orbitaalkiirus planeeti oma orbiidist kaugemale, lennutades selle potentsiaalselt galaktikatevahelisse ruumi, kui see muutus oleks piisav.<\/p>\n<p>Linnutee galaktikat kirjeldav f\u00fc\u00fcsika on P\u00e4ikeses\u00fcsteemi omast erinev, \u00a0sest selle mass on \u00fchtlasemalt \u00fcle galaktikaketta\u00a0jaotunud &#8211; mitte nagu meie P\u00e4ikeses\u00fcsteemis, kus 99% massist on keskendunud s\u00fcsteemi keskmesse.<\/p>\n<p>Kui me aga eeldame sarnast suhet Linnutee kogumassi ja selle v\u00e4liste t\u00e4htede orbitaalkiiruste vahel, siis tuleb tunnistada, et Linnutee n\u00e4htavad koostisosad annavad kokku vaid ligi 10-20% massist, mida oleks vaja, et selle v\u00e4liste t\u00e4htede orbitaalkiirusi sisaldada. Seega v\u00f5ime j\u00e4reldada, et \u00fclej\u00e4\u00e4nud galaktiline mass peab olema (n\u00e4htamatu) tumeaine.<\/p>\n<div id=\"attachment_23063\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignright\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/12\/1-coulddarkmat.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-23063\" class=\"size-medium wp-image-23063\" title=\"1-coulddarkmat\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/12\/1-coulddarkmat-300x131.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"131\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/12\/1-coulddarkmat-300x131.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/12\/1-coulddarkmat-1024x447.jpg 1024w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/12\/1-coulddarkmat-250x109.jpg 250w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/12\/1-coulddarkmat.jpg 1222w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-23063\" class=\"wp-caption-text\">Vasakul: spiraalgalaktika NGC 3198 p\u00f6\u00f6rlemisk\u00f5ver, mis n\u00e4itab selle v\u00e4liste t\u00e4htede tegelikke kiirusi(andmepunktid), ning k\u00f5ver kiirustega, mida saab ennustada galaktikaketta tumeaine massi p\u00f5hjal. Paremal: Carati teoreetiline k\u00f5ver, mis on arvutatud kaugel asuva aine m\u00f5just l\u00e4htudes, ning selle h\u00e4mmastav kattuvus NGC 3198 v\u00e4\u00e4rtustega.<\/p><\/div>\n<p>\u00dcldistusena ei ole see idee aga v\u00e4ga loogiline. Gravitatsiooniliselt olulise massi asetamine t\u00e4htede orbiidist v\u00e4ljapoole v\u00f5ib muuta nende orbiidid laiemaks, kuid raske on n\u00e4ha, miks see peaks neile orbitaalkiirust lisama. Objekti viimine laiemale orbiidile peaks andma tulemuseks selle, et t\u00e4hel kuluks galaktikale tiiru peale tegemiseks kauem aega, sest selle trajektoori pikkus oleks suurem. Mida me \u00fcldiselt spiraalgalaktikate puhul aga n\u00e4eme, on see, et v\u00e4lised t\u00e4hed teevad galaktikale tiiru peale peaaegu sama ajaga, mis kulub l\u00e4hematel t\u00e4htedel.<\/p>\n<p>Carati v\u00e4ljapakutu teeb huvitavaks see, et tema valemid annavad nelja tuntud galaktika puhul nende galaktilistele p\u00f6\u00f6rlemisk\u00f5veratele v\u00e4ga sarnased kujud.<\/p>\n<p>Hoides oma skeptilised prillid ees, tasuks v\u00e4lja tuua neli v\u00f5imalust:<\/p>\n<ul>\n<li>Galaktikaid leidub nii palju, et pole raske leida nelja, mis nende k\u00f5veratega matemaatiliselt h\u00e4sti kokku langevad,<\/li>\n<li>Valemid on tuletatud vaatlusandmetele p\u00f5hinedes selleks, et p\u00f6\u00f6rlemisk\u00f5verad kokku langeksid,<\/li>\n<li>Valemid lihtsalt ei t\u00f6\u00f6ta,<\/li>\n<li>Kuigi autori t\u00f5lgendus vajab veel diskuteerimist, siis valemid t\u00f5epoolest t\u00f6\u00f6tavad.<\/li>\n<\/ul>\n<p>Antud matemaatika p\u00f5hineb Einsteini v\u00e4ljateooria valemitel, mis on aga problemaatiline, sest need p\u00f5hinevad omakorda kosmoloogilisel printsiibil, mis eeldab, et kaugel asuva aine m\u00f5ju on ebaoluline v\u00f5i v\u00e4hemasti tasakaalustub suures skaalas.<\/p>\n<p>N\u00f5utukstegev on aga see, et Carati teadusartikkel m\u00e4rgib \u00e4ra ka kaks teist n\u00e4idet, kus tema matemaatika sobitub selliste galaktikatega, mille v\u00e4liste t\u00e4htede p\u00f6\u00f6rlemiskiirused kahanevad. See saavutatakse siis, kui muudetakse valemi \u00fche komponendi m\u00e4rki. Seega on kaugel asuva aine m\u00f5juks \u00fchest k\u00fcljest tekitada positiivset m\u00f5ju, mis sisaldab t\u00e4htede kiiret p\u00f6\u00f6rlemist, takistades nende \u00e4ralendumist, ning teisalt tekitada negatiivset m\u00f5ju, et aidata kaasa galaktika p\u00f6\u00f6rlemisk\u00f5vera ebatavalise kahanemise tekkele.<\/p>\n<p>Nagu \u00f6eldakse: ,,Kui miski paistab olevat liiga hea, et t\u00f5si olla, siis pole see t\u00f5en\u00e4oliselt t\u00f5si.&#8221; K\u00f5ik kommentaarid on teretulnud.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2011-12-dark.html\">Allikas<\/a><\/p>\n<p>Teadusartikkel ,,<a href=\"http:\/\/arxiv.org\/PS_cache\/arxiv\/pdf\/1111\/1111.5793v1.pdf\">Gravitational e\ufb00ects of the faraway matter on\u00a0the rotation curves of spiral galaxies<\/a>&#8220;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>N\u00fc\u00fcd tasuks ilmselt panna ette oma skeptilised prillid: Itaalia matemaatik Carati tuletas mitu keerulist valemit, mis suudavad h\u00e4mmastava sarnasusega teha j\u00e4rgi spiraalgalaktikate p\u00f6\u00f6rlemisk\u00f5verate kuju ilma tumeainet arvestamata. Hetkel on need galaktilised p\u00f6\u00f6rlemisk\u00f5verad ainsaks t\u00f5endiks tumeaine olemasolust: \u00a0p\u00f6\u00f6rlevate galaktikate kaugemad t\u00e4hed liiguvad tihti \u00fcmber galaktikaketta nii kiiresti, et need peaksid galaktikavahelisse ruumi lenduma &#8211; seda juhul, [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":23062,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[47],"class_list":{"0":"post-23061","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-ilmaruum","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/23061","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=23061"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/23061\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/23062"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=23061"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=23061"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=23061"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}