{"id":23107,"date":"2011-12-07T22:00:19","date_gmt":"2011-12-07T19:00:19","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=23107"},"modified":"2011-12-07T22:00:19","modified_gmt":"2011-12-07T19:00:19","slug":"tartut-vaisas-tuntud-teaduse-populariseerija-keith-devlin","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=23107","title":{"rendered":"Tartut v\u00e4isas tuntud teaduse populariseerija Keith Devlin"},"content":{"rendered":"

Sel esmasp\u00e4eval pidas Tartu \u00dclikooli Liivi t\u00e4nava matemaatikahoones avaliku loengu \u00fcle maailma tuntud matemaatika ja teaduse populariseerija, enam kui kolmek\u00fcmne raamatu autor Stanfordi \u00dclikooli \u00f5ppej\u00f5ud Keith Devlin. Devlin on s\u00fcndinud Inglismaal, ent elab ja t\u00f6\u00f6tab aastast 1987 Ameerika \u00dchendriikides. Loengu sisuks oli matemaatika t\u00f5elise filosoofia selgitamine.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Keith Devlin Tartus<\/p><\/div>\n

\u201eWill the real philosophy of mathemathics please stand up?\u201c k\u00fcsis Devlin loengu alguses ja n\u00e4itas selgitavat videoklippi Holywoodi filmist \u201e{proof}\u201c. Kaadritest j\u00e4i silma \u00fcksik habetunud skisofreeniadiagnoosiga matemaatik, kes kusagil p\u00f6\u00f6ningul vihikut t\u00e4itis, ja k\u00f5ike l\u00f5imiv suhtedraama kahe noore inimese vahel. \u00dcheks filmi alusvooluseks oli hullu matemaatiku matemaatilise printsiibi t\u00f5estamine. Kas matemaatika filosoofia ongi p\u00f6\u00f6ningutel v\u00f5i keldrites teoreemide filtreerimine ja viimaks paatosega hullumajas l\u00f5petamine?<\/p>\n

K\u00f5rgharidusega matemaatikud t\u00f6\u00f6tavad pea k\u00f5ikides eluvaldkondades. On \u00f5petajaid, anal\u00fc\u00fctikuid, riigiteenistujaid, teadlasi, f\u00fc\u00fcsikuid, kohvikupidajaid… Matemaatika v\u00f5imaldab koos teiste distsipliinidega efektiivselt lahendada liikluss\u00f5lmesid, ennustada ts\u00fckloneid ja P\u00e4rnu lahe veetaset, arvutada Universumi l\u00e4bim\u00f5\u00f5tu, modelleerida populatsiooni kasvu. Matemaatika peen niidistik on imbunud k\u00f5ikjale. Seejuures kaotab v\u00e4\u00e4rtust v\u00e4ide, justkui oleks matemaatiku p\u00f5hit\u00f6\u00f6ks millegi t\u00f5estamine. T\u00f5estatakse k\u00fcll, aga seda teeb tugev v\u00e4hemus.<\/p>\n

Matemaatiline t\u00f5estus n\u00e4ib esmasel pilgul absoluutselt j\u00e4ik, kuidagi k\u00f5rgem ja puutumatu, tabula rasa. Devlin aga v\u00e4idab, et tegelikult ei saagi matemaatikud midagi l\u00f5plikult t\u00f5estada. Linnud lendavad, part on lind, j\u00e4relikult part lendab \u2013 selle juba Antiik-Kreeka ajastust tuntud algoritmi vormistamisel on arvestamata j\u00e4etud terve hulk, suisa l\u00f5pmatu hulk, parameetreid. Triviaalselt v\u00f5ib v\u00e4ita, et k\u00f5ik pardid ei ole lennuv\u00f5imelised. Eukleides arvas, et ta on l\u00f5plikult ruumi kirjeldamisega maha saanud, ent enam kui tuhat aastat hiljem tuli Hilbert ja \u00fctles, et eukleidilises ruumis on paljud asjad m\u00e4rkamata j\u00e4\u00e4nud. Tekkis aegruumi m\u00f5iste.<\/p>\n

Matemaatikute t\u00f5eline t\u00f5estamisv\u00f5ime tuleneb nende kvalifikatsioonist, haridusest. Teadmiste- ja kogemustepagas annavad lausungitele ja tr\u00fckistele t\u00f5elise kaalu. Selles v\u00f5tmes on t\u00f5estamine sotsiolooiline fenomen. Tegemist on isegenereeriva s\u00fcsteemiga. Mida rohkem mingit artiklit viidatakse, seda rohkem pannakse seda t\u00e4hele, millest tuleb omakorda uus seeria viitamisi.<\/p>\n

Seega muutuvad matemaatika ja f\u00fc\u00fcsika meetodid \u00fcsna sarnaseks. F\u00fc\u00fcsika anal\u00fc\u00fcsib m\u00f5\u00f5tmisandmeid ja \u00fcritab neid m\u00f5testada, olemasolevatesse mudelitesse mahutada, falsifitseerida. Sama toimub Devlini v\u00e4itel matemaatikas. Matemaatiku katseandmeteks on aga aksioomid, algtingimused. Matemaatika on teadus elust enesest. See on m\u00e4ng, mida m\u00e4ngivad vastava haridusega inimesed.<\/p>\n

Devlin on \u00fcks eksperimentaalse matemaatika populariseerijatest. Ta v\u00e4idab, et lihtne Google\u2019i otsing on matemaatiline eksperiment, mille raames rakenduvad mitmed algoritmid, et tuua inimeseni mingisugustest algtingimustest s\u00f5ltuv otsitav l\u00f5pptulemus.<\/p>\n

Matemaatika filosoofia seisneb eluterves m\u00e4ngus, milles osalemiseks ei pea omama skisofreenia diagnoosi kinnitavat paberit. \u00a0M\u00e4ngu juhis on k\u00fcll pisut pikem kui n\u00e4iteks \u00fcmbermaailmareisi lauam\u00e4ngul, ent sellegi poolest tahte ja ajaga omandatav. Veeretame t\u00e4ringut, loeme ruudud \u00fcle ja astume edasi sammu matemaatika sotsiaalse kuvandi lihtsustamise suunas.<\/p>\n

Keith Devlini koduleht<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Sel esmasp\u00e4eval pidas Tartu \u00dclikooli Liivi t\u00e4nava matemaatikahoones avaliku loengu \u00fcle maailma tuntud matemaatika ja teaduse populariseerija, enam kui kolmek\u00fcmne raamatu autor Stanfordi \u00dclikooli \u00f5ppej\u00f5ud Keith Devlin. Devlin on s\u00fcndinud Inglismaal, ent elab ja t\u00f6\u00f6tab aastast 1987 Ameerika \u00dchendriikides. Loengu sisuks oli matemaatika t\u00f5elise filosoofia selgitamine. \u201eWill the real philosophy of mathemathics please stand up?\u201c […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":23108,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[35,26],"tags":[],"class_list":{"0":"post-23107","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-arvamus-ja-inimesed","8":"category-persoon","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/23107","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=23107"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/23107\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/23108"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=23107"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=23107"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=23107"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}