{"id":23268,"date":"2011-12-14T13:45:36","date_gmt":"2011-12-14T10:45:36","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=23268"},"modified":"2011-12-14T23:21:33","modified_gmt":"2011-12-14T20:21:33","slug":"valgusesse-%e2%80%9eriietatud%e2%80%9c-aatomite-vastasmojud-voivad-paljastada-moistatusliku-osakese","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=23268","title":{"rendered":"Valgusesse \u201eriietatud\u201c aatomite vastasm\u00f5jud v\u00f5ivad paljastada m\u00f5istatusliku osakese"},"content":{"rendered":"

Riikliku Standardite ja Tehnoloogia Instituudi (<\/strong>National Institute of Standards and Technology <\/em><\/strong>\u2013 NIST) f\u00fc\u00fcsikud leidsid mooduse, kuidas laseritega manipuleerida aatomite sisemisi seisundeid, m\u00f5jutades suuresti nende vastasm\u00f5jusid eriomasel viisil. Valguse abil \u201ekohendatud\u201c aatomeid on v\u00f5imalik kasutada vahendajatena, uurimaks t\u00e4htsaid fenomene, mida oleks keeruline v\u00f5i isegi v\u00f5imatu uurida teistes kontekstides.<\/strong><\/p>\n

Teadlaste hiliseim uurimust\u00f6\u00f6 n\u00e4itab uut vastasm\u00f5jude klassi, mida arvatakse olevat t\u00e4htis \u00fclijuhtide f\u00fc\u00fcsikas. Osakeste vastastikm\u00f5jud on f\u00fc\u00fcsika \u201evundamendiks\u201c, m\u00e4\u00e4rates n\u00e4iteks magneetiliste ainete ja k\u00f5rge temperatuuri \u00fclijuhtide t\u00f6\u00f6tamise viisi. T\u00e4psem arusaam nende vastasm\u00f5jude kohta ning uute, \u201et\u00f5husate\u201c vastasm\u00f5jude loomine aitab teadlastel kavandada eriomaste magneetiliste v\u00f5i \u00fclijuhtivate omadustega aineid, kirjutab Physorg.com<\/a>.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Skemaatiline joonis kahe Bose-Einsteini kondensaadi (hallid laigud) vahelisest kokkup\u00f5rkest, mida on \u201eriietatud\u201c laseri valgusega (pruunid nooled) ja lisa-magnetv\u00e4ljaga (roheline nool). \u00c4hmane halo n\u00e4itab aatomite hajumise asukohta. Hajuva halo eba\u00fchtlane projektsioon alumisel graafikul n\u00e4itab, et osa hajumisest on olnud d-lainega ja g-lainega. Pilt: Joint Quantum Institute<\/p><\/div>\n

Kuna enamus aineid kujutavad endast keerulisi s\u00fcsteeme, on keeruline uurida v\u00f5i projekteerida neid moodustavate elektronide vahelisi vastasm\u00f5jusid. Seet\u00f5ttu ehitasid NISTi teadlased f\u00fc\u00fcsikaliselt analoogseid s\u00fcsteeme \u00fclijahutatud aatomitest, et \u00f5ppida nende omadustega ainete t\u00f6\u00f6tamise kohta. \u201eMe oleme p\u00f5him\u00f5tteliselt v\u00f5imelised simuleerima neid keerulisi s\u00fcsteeme ja selle abil vaatlema, kuidas nad t\u00f6\u00f6tavad aegluubis,\u201c s\u00f5nas NISTi f\u00fc\u00fcsik Ian Spielman<\/strong>.<\/p>\n

NISTi teadlase Ross Williams<\/strong>i v\u00e4itel on k\u00fclma-aatomi katsete k\u00e4igus hea uurida mitmeid keha s\u00fcsteeme t\u00e4nu suurele kontrollile aatomite asukoha ja k\u00e4itumise \u00fcle. \u201eEsmalt p\u00fc\u00fcame magnetv\u00e4ljade abil \u201el\u00f5ksu\u201c rubiidium-87 aatomid ja jahutame need 100 nanokelvinini, v\u00e4itis Williams. \u201eSellistel temperatuuridel muutuvad nad niinimetatud Bose-Einsteini kondensaatideks (ingl.k. Bose-Einstein condensate <\/em>\u2013 BEC). Kui aatomeid niiv\u00f5rd palju k\u00fclmutada, muutuvad nad v\u00e4ga loiuks. Niipea, kui m\u00e4rkame, et aatomid liiguvad piisavalt aeglaselt, kasutame lasereid aatomite \u201eriietamiseks\u201c v\u00f5i segame kokku aatomites olevad erinevad energiaseisundid. Kui oleme aatomid riietanud, jagame kondensaadi kaheks ja paneme kaks osa omavahel \u201ekokku p\u00f5rkuma\u201c, et n\u00e4ha, kuidas nad \u00fcksteisele vastasm\u00f5ju avaldavad.\u201c<\/p>\n

Williamsi s\u00f5nul m\u00e4\u00e4ravad laserite abil riietamata aatmite puhul lihtsad, madala energiaga vastasm\u00f5jud aatomite hajumise, kui aatomid omavahel kokku puutuvad. Selles seisundis p\u00f5rkuvad aatomid omavahel kokku ja hajuvad \u00fchtseks keraks, mis on \u00fchesugune igast suunast vaadatuna. See aga ei \u00fctle kuigi palju selle kohta, kuidas aatomid omavahel vastasm\u00f5jus olid.<\/p>\n

Riietatuna aga kaldusid aatomid hajuma teatud suundades, moodustades huvitavaid kujundeid. Moodustatud kujundid viitasid uutele, keerulisematele vastasm\u00f5judele, mida tavap\u00e4raselt \u00fclik\u00fclmades aatoms\u00fcsteemides ei esine. Oskus neid vastasm\u00f5jusid esile kutsuda v\u00f5imaldab teadlastel uurida nendes s\u00fcsteemides mitmeid uusi ja p\u00f5nevaid kvant-fenomene.<\/p>\n

Kui uurijad kasutasid katses rubiidiumi aatomeid \u2013 bosoneid -, muudavad nad kavandit, et uurida teistsuguseid osakesi \u2013 \u00fclik\u00fclme fermione. Teadust\u00f6\u00f6 meeskond loodab leida t\u00f5endeid Majorana fermioni kohta. See on m\u00f5istatuslik ja seni teoreetiline osake, mis on seotud kvantarvutustehnika jaoks oluliste \u00fclijuhtivate s\u00fcsteemidega.<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel: ,,Synthetic partial waves in ultracold atomic collisions<\/a>“<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Riikliku Standardite ja Tehnoloogia Instituudi (National Institute of Standards and Technology \u2013 NIST) f\u00fc\u00fcsikud leidsid mooduse, kuidas laseritega manipuleerida aatomite sisemisi seisundeid, m\u00f5jutades suuresti nende vastasm\u00f5jusid eriomasel viisil. Valguse abil \u201ekohendatud\u201c aatomeid on v\u00f5imalik kasutada vahendajatena, uurimaks t\u00e4htsaid fenomene, mida oleks keeruline v\u00f5i isegi v\u00f5imatu uurida teistes kontekstides. Teadlaste hiliseim uurimust\u00f6\u00f6 n\u00e4itab uut vastasm\u00f5jude klassi, […]<\/p>\n","protected":false},"author":448,"featured_media":23269,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-23268","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/23268","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/448"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=23268"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/23268\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/23269"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=23268"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=23268"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=23268"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}