{"id":23274,"date":"2011-12-14T13:47:42","date_gmt":"2011-12-14T10:47:42","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=23274"},"modified":"2011-12-14T13:47:42","modified_gmt":"2011-12-14T10:47:42","slug":"vampiirtaht-paljastas-oma-saladused","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=23274","title":{"rendered":"Vampiirt\u00e4ht paljastas oma saladused"},"content":{"rendered":"<p><strong>Astronoomidel \u00f5nnestus j\u00e4\u00e4dvustada seni parimad pildid t\u00e4hest, mis on kaotanud enamuse oma ainest vampiirist kaaslasele. Kombineerides nelja Euroopa L\u00f5una-Obserbatooriumi teleskoobi abil j\u00e4\u00e4dvustatud valguse, l\u00f5id teadlased 130-meetrise l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga virtuaalse teleskoobi, mille n\u00e4gemisv\u00f5ime on 50 korda teravam NASA\/ESA Hubble\u2019i kosmoseteleskoobi omast. \u00dcllatavalt n\u00e4itavad uued uurimust\u00f6\u00f6 tulemused, et massi \u00fcle kandumine \u00fchelt t\u00e4helt teisele selles kaksikks\u00fcsteemis on oodatust \u201eleebem\u201c.<\/strong><\/p>\n<p>\u201eMe saame n\u00fc\u00fcd kombineerida valguse neljalt VLT\u2019lt (ingl.k. <em>Very Large Telescope<\/em> \u2013 v\u00e4ga suur teleskoop) ja luua \u00fcliteravaid kuvandeid palju kiiremini kui varem,\u201c s\u00f5nas k\u00e4esoleva uurimust\u00f6\u00f6 juhtiv autor <strong>Nicolas Blind<\/strong> ja j\u00e4tkas: \u201ePildid on nii teravad, et me n\u00e4eme t\u00e4hti \u00fcksteise \u00fcmber tiirlemas ning oleme v\u00f5imelised m\u00f5\u00f5tma kahest t\u00e4hest suurema m\u00f5\u00f5tmeid,\u201c vahendas<a href=\"http:\/\/www.sciencedaily.com\/releases\/2011\/12\/111207105419.htm\"> Physorg.com<\/a>.<\/p>\n<div id=\"attachment_23275\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/12\/vampiir.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-23275\" class=\"size-medium wp-image-23275\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/12\/vampiir-300x146.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"146\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/12\/vampiir-300x146.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/12\/vampiir-250x122.jpg 250w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/12\/vampiir.jpg 800w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-23275\" class=\"wp-caption-text\">Ebatavaline kaksikt\u00e4ht SS Leporis. Pilt: ESO<\/p><\/div>\n<p>Astronoomid vaatlesid ebatabalist SS Leporise s\u00fcsteemi Lepuse t\u00e4htkujus. See sisaldab kaht t\u00e4hte, mis teevad teineteise \u00fcmber tiiru 260 p\u00e4evaga. T\u00e4hti eristab vaid veidi suurem vahemaa kui P\u00e4ikese ja Maa vaheline kaugus. Suurem ja jahedam t\u00e4ht ulatub veerandikuni sellest vahemaast \u2013 see on ligikaudu vastav Merkuuri orbiidile. Selle l\u00e4heduse t\u00f5ttu on kuumem seltsiline kannibalina endasse haaranud umbes pool suurema t\u00e4he massist.<\/p>\n<p>\u201eMe teadsime, et see kaksikt\u00e4ht on ebatavaline ning et aine voolab \u00fchest t\u00e4hest teise,\u201c v\u00e4itis kaasautor <strong>Henri Boffin<\/strong>. \u201eLeidsime aga, et viis, millega massi \u00fclekanne suure t\u00f5en\u00e4osusega toimub, on t\u00e4iesti erinev eelnevatest selle protsessi mudelitest. Vampiirt\u00e4he \u201ehammustus\u201c on v\u00e4ga \u00f5rn, kuid \u00fclit\u00f5hus.\u201c<\/p>\n<p>Uued vaatlused on piisavalt teravad n\u00e4itamaks, et hiidt\u00e4ht on v\u00e4iksem kui eelnevalt arvatud. Seet\u00f5ttu on palju keerukam selgitada, kuidas punane hiid kaotab ainet oma kaaslasele. Astronoomid arvavad n\u00fc\u00fcd, et selle asemel, et aine voolaks joana \u00fchelt t\u00e4hest teisele, peab aine olema hiidt\u00e4hest t\u00e4hetuulena v\u00e4ja heidetud. V\u00e4lja paisatud t\u00e4hetuule p\u00fc\u00fcab kuumem kaaslane endasse.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.sciencedaily.com\/releases\/2011\/12\/111207105419.htm\">Allikas<\/a><\/p>\n<p>Teadusartikkel: ,,<a href=\"http:\/\/arxiv.org\/abs\/1112.1514\">An incisive look at the symbiotic star SS Leporis &#8212; Milli-arcsecond imaging with PIONIER\/VLTI<\/a>&#8220;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Astronoomidel \u00f5nnestus j\u00e4\u00e4dvustada seni parimad pildid t\u00e4hest, mis on kaotanud enamuse oma ainest vampiirist kaaslasele. Kombineerides nelja Euroopa L\u00f5una-Obserbatooriumi teleskoobi abil j\u00e4\u00e4dvustatud valguse, l\u00f5id teadlased 130-meetrise l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga virtuaalse teleskoobi, mille n\u00e4gemisv\u00f5ime on 50 korda teravam NASA\/ESA Hubble\u2019i kosmoseteleskoobi omast. \u00dcllatavalt n\u00e4itavad uued uurimust\u00f6\u00f6 tulemused, et massi \u00fcle kandumine \u00fchelt t\u00e4helt teisele selles kaksikks\u00fcsteemis on oodatust [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":448,"featured_media":23275,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[47],"class_list":{"0":"post-23274","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-ilmaruum","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/23274","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/448"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=23274"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/23274\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/23275"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=23274"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=23274"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=23274"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}