{"id":23282,"date":"2011-12-14T13:46:55","date_gmt":"2011-12-14T10:46:55","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=23282"},"modified":"2011-12-14T13:46:55","modified_gmt":"2011-12-14T10:46:55","slug":"vaikseim-moeldav-luliti-suunatud-prootoni-ulekanne-molekulis","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=23282","title":{"rendered":"V\u00e4ikseim m\u00f5eldav l\u00fcliti: suunatud prootoni \u00fclekanne molekulis"},"content":{"rendered":"<p><strong>Pikka aega on <em>miniaturiseerimine<\/em> olnud v\u00f5lus\u00f5naks elektroonikas. Dr. Willi Auwaerter ja professor Johannes Barth koost\u00f6\u00f6s oma f\u00fc\u00fcsikute meeskonnaga M\u00fcncheni Tehnika\u00fclikoolist esitasid n\u00fc\u00fcd ajakirjale <em>Nature Nanotechnology<\/em> uurimust\u00f6\u00f6 uudsest molekulaarsest l\u00fclitist. L\u00fcliti t\u00f6\u00f6p\u00f5him\u00f5ttes on otsustavaks \u00fcksiku footoni asukoht porf\u00fcriini r\u00f5ngas, mille sisemine l\u00e4bim\u00f5\u00f5t on v\u00e4hem kui pool nanomeetrit. F\u00fc\u00fcsikud on v\u00f5imelised esile kutsuma neli eristuvat seisundit.<\/strong><\/p>\n<p>Porf\u00fcriinid on r\u00f5ngakujulised molekulid, mis v\u00f5ivad oma struktuuri paindlikult muuta, mist\u00f5ttu on nad kasulikud rea rakenduste tarbeks. Tetrafen\u00fc\u00fclporf\u00fcriin pole siin erandiks: sellel on komme v\u00f5tta sadula kuju ning selle funktsionaalsus ei ole piiratud ka metallpinnale ankurdatud olles. Molekulis on kaks vesiniku aatomit, mis v\u00f5ivad oma asukohta muuta \u2013 kummalgi on v\u00f5imalik teha kaks \u00fcmberpaigutust. Toatemperatuuril toimub see protsess j\u00e4tkuvalt ja \u00fclikiiresti, vahendab <a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2011-12-smallest-proton-molecule.html\">Physorg.com<\/a>.<\/p>\n<div id=\"attachment_23283\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/12\/thesmallestc.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-23283\" class=\"size-medium wp-image-23283\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/12\/thesmallestc-300x147.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"147\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/12\/thesmallestc-300x147.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/12\/thesmallestc-250x123.jpg 250w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/12\/thesmallestc.jpg 400w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-23283\" class=\"wp-caption-text\">M\u00fcncheni Tehnika\u00fclikooli f\u00fc\u00fcsikud l\u00f5id \u00fcksikul porf\u00fcriini r\u00f5ngal p\u00f5hineva nanol\u00fcliti. Kui eemaldada \u00fcks kahest r\u00f5ngas asuvast prootonist, v\u00f5ib alles j\u00e4\u00e4v protoon v\u00f5tta \u00fche neljast asendist. Pilt: Knud Seufert \/ Technische Universitaet Muenchen<\/p><\/div>\n<p>Oma katse k\u00e4igus surusid teadlased selle spontaanse liikumise maha n\u00e4idist jahutades. See v\u00f5imaldas neil skaneeriva tunneleeriva mikroskoobi (STM) abil esile kutsuda ja vaadelda tervet protsessi \u00fcksikus molekulis. See mikroskoop oli \u00fclesande t\u00e4itmiseks eriti sobilik seet\u00f5ttu, et seda on v\u00f5imalik kasutada algsete ja l\u00f5plike seisundite m\u00e4\u00e4ramiseks ning see v\u00f5imaldab f\u00fc\u00fcsikutel otseselt kontrollida vesiniku aatomeid. Katse k\u00e4igus eemaldasid teadlased \u00fche kahest porf\u00fcriini r\u00f5ngas asuvast prootonist. Alles j\u00e4\u00e4v prooton v\u00f5is n\u00fc\u00fcd v\u00f5tta \u00fcks k\u00f5ik missuguse neljast asukohast. Mikroskoobi peenest tipust leviv \u00fcliv\u00e4ike elektrivool stimuleeris prootoni \u00fclekannet, seades protsessile kindla paigutuse.<\/p>\n<p>Kuigi vesiniku aatomite vastavad asendid ei m\u00f5juta molekuli p\u00f5histruktuuri ega ka molekuli sidet metallpinnaga, pole saavutatavad seisundid samased. See v\u00e4ike, kuid oluline erinevus koos t\u00f5siasjaga, et protsessi on v\u00f5imalik korrata, on aluseks l\u00fclitusele, mille seisundit v\u00f5ib muuta kuni 500 korda sekundis. \u00dcksik tunneleeritud elektron on prootoni \u00fclekande algatajaks.<\/p>\n<p>Molekulaarse l\u00fcliti pindala moodustab vaid \u00fche ruut-nanomeetri \u2013 see on v\u00e4ikseim seniloodud l\u00fclititest. F\u00fc\u00fcsikud on oma esitlusest p\u00f5nevil ja on \u00f5nnelikud uute vihjete \u00fcle prootoni \u00fclekande mehhanismi tagamaadele.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2011-12-smallest-proton-molecule.html\">Allikas<\/a><\/p>\n<p>Teadusartikkel: ,,<a href=\"http:\/\/www.nature.com\/nnano\/journal\/vaop\/ncurrent\/full\/nnano.2011.211.html\">A surface-anchored molecular four-level conductance switch based on single proton transfer<\/a>&#8220;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Pikka aega on miniaturiseerimine olnud v\u00f5lus\u00f5naks elektroonikas. Dr. Willi Auwaerter ja professor Johannes Barth koost\u00f6\u00f6s oma f\u00fc\u00fcsikute meeskonnaga M\u00fcncheni Tehnika\u00fclikoolist esitasid n\u00fc\u00fcd ajakirjale Nature Nanotechnology uurimust\u00f6\u00f6 uudsest molekulaarsest l\u00fclitist. L\u00fcliti t\u00f6\u00f6p\u00f5him\u00f5ttes on otsustavaks \u00fcksiku footoni asukoht porf\u00fcriini r\u00f5ngas, mille sisemine l\u00e4bim\u00f5\u00f5t on v\u00e4hem kui pool nanomeetrit. F\u00fc\u00fcsikud on v\u00f5imelised esile kutsuma neli eristuvat seisundit. Porf\u00fcriinid [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":448,"featured_media":23283,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-23282","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/23282","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/448"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=23282"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/23282\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/23283"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=23282"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=23282"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=23282"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}