{"id":23285,"date":"2011-12-14T14:02:43","date_gmt":"2011-12-14T11:02:43","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=23285"},"modified":"2011-12-15T10:39:37","modified_gmt":"2011-12-15T07:39:37","slug":"miks-lumehelbed-on-nii-ohukesed-ja-lamedad","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=23285","title":{"rendered":"Miks lumehelbed on nii \u00f5hukesed ja lamedad?"},"content":{"rendered":"

Oleme k\u00f5ik kuulnud, et pole olemas kaht samasugust lumehelvest. Caltechi f\u00fc\u00fcsikaprofessor Kenneth Libberecht selgitab, et see on tingitud \u00a0muutlikest tingimustestlumekristalle moodustavates pilvedes. N\u00fc\u00fcd valgustas tuntud lumehelbe guru\u00a0Libberecht suurt m\u00f5istatust lumehelveste teaduses: miks on kanoonilised, kuuek\u00e4elised \u201et\u00e4hekujulised\u201c lumehelbed nii \u00f5hukesed ja lamedad.<\/strong><\/strong><\/p>\n

V\u00e4hesed inimesed p\u00f6\u00f6ravad t\u00e4helepanu taevast lendlevate lumekristallide kujule. F\u00fc\u00fcsik Kenneth Libberecht<\/strong> on aga lumekristalle \u2013 niinimetatud lumehelbeid \u2013 uurinud 1990. aastate l\u00f5pust alates, kirjutab Physorg.com<\/a>.<\/p>\n

\"\"<\/a>

Maailmas esineb l\u00f5putu mitmekesisusega ilusa kujuga lumekristalle. Kui kristall moodustub pilvedes, on selle plaadi-sarnaste harude \u00e4\u00e4red vaid umbes \u00fche mikromeetri j\u00e4medused, mis teevad selle servad umbes sama teravaks kui \u017eiletitera. Pilt: Caltech\/Libbrecht<\/p><\/div>\n

N\u00fc\u00fcd usub Libberecht, et on teel selgitamaks \u00fcht peamist esilet\u00f5usnud k\u00fcsimust lumehelveste teaduses \u2013 k\u00fcsimust, mis algatas ta huvi \u201ekaetud sammastena\u201c (ingl.k. capped columns<\/em>) tuntud lumekristallide vastu. Teadlased on teadnud \u00fcle 75 aasta, et lumehelbeid valmistavates pilvedes esinevatel tavap\u00e4rastel tingimustel j\u00e4rgivad j\u00e4\u00e4kristallid standard kasvumustrit: -2\u00b0C juures kasvavad nad \u00f5hukesteks, plaadi-sarnasteks vormideks; -5\u00b0C l\u00e4hedal loovad nad n\u00f5tkeid sambaid ja n\u00f5elu; -15\u00b0C juures moodustudes muutuvad nad v\u00e4ga \u00f5hukesteks plaatideks; ning temperatuuridel alla -30\u00b0C valminud lumehelbed moodustavad taas sambaid. Seni pole keegi suutnud selgitada, miks niisugused suhteliselt v\u00e4ikesed muutused temperatuuris tingivad n\u00f5nda suuri muutusi lumehelveste struktuuris.<\/p>\n

\"\"<\/a>

See ebatavaline lumekristall n\u00e4itab k\u00e4imasolevat teravduvat efekti. See on \u201ekaetud samba\u201c kristall \u2013 kaks plaati on kinnitunud j\u00e4meda sambakujulise kristalli otstele. K\u00e4esoleval juhul on iga plaat pooldunud paariks m\u00e4rksa \u00f5hemaks plaadiks. Nende \u00f5hemate plaatide servad on umbes sama teravad kui \u017eiletiterad, kuna nad moodustusid teravdumise efekti tulemusena. J\u00e4\u00e4samba kogupikkus on umbes 1,5nm. Pilt: Caltech\/Libbrecht<\/p><\/div>\n

Libbrecht alustas oma vaatlusi k\u00f5ige \u00f5hematest ja suurematest plaadi-sarnastest lumehelvestest, mis moodustuvad k\u00f5rge niiskuse korral\u00a0umbes -15\u00b0C juures. M\u00f5ned neist lumekristallidest on sama teravad kui \u017eiletiterad. \u201eAvastasin oma katsete k\u00e4igus kasvu ebastabiilsuse v\u00f5i teravdumise efekti,\u201c s\u00f5nas Libbrecht. Ta m\u00e4rkas, et kui lumekristall areneb -15\u00b0C-sel temperatuuril, hakkab \u00fclemine \u00e4\u00e4r arendama v\u00e4ikest muhkjat perve, mis muutub tipus v\u00e4ga teravaks. Nurgad sirutuvad veidi kaugemale niiskesse \u00f5hku, niisiis kasvavad nad kiiremini. Nii algab ts\u00fckkel: \u201eNiipea, kui tekkiv perv muutub veidi teravamaks, hakkab see kiiremini kasvama; kui see kasvab kiiremini, muutub see veelgi teravamaks, luues positiivse tagasiside efekti,\u201c v\u00e4itis Libbrecht. \u201eAtmosf\u00e4\u00e4ris muutuks see j\u00e4rjest suuremaks ja \u00f5hemaks ning nii valmiks t\u00f5eliselt ilus lumehelves.\u201c<\/p>\n

\"\"<\/a>

Lumekristallid kasvavad erinevateks kujunditeks eri temperatuuridel. Kuidas see t\u00e4pselt juhtub, j\u00e4\u00e4b senini teaduslikuks m\u00f5istatuseks. Pilt: Caltech\/Libbrecht<\/p><\/div>\n

Kui see teravdumise efekt ilmneb ka teistel temperatuuridel (mis on t\u00f5en\u00e4oline), selgitab see, kuidas v\u00e4ikesed muutused temperatuuris toodavad nii mitmekesiseid lumehelbestruktuure. \u201eTeravdumise m\u00f5jul v\u00f5ivad tekkida \u00f5hukesed plaadid v\u00f5i n\u00f5tked sambad \u2013 seda vaid suuna muutmisega,\u201c s\u00f5nas Libbrecht. \u201eSee on suur t\u00fckk puslest, sest n\u00fc\u00fcd pole tarvis teha suuri muutusi erinevate struktuuride saamiseks. Tarvis on selgitada, miks ebastabiilsus kaldub looma m\u00f5nedel temperatuuridel plaate ning teistel temperatuuridel sambaid. T\u00f5siasi, et teravdumise efekti esineb muutlikult, selgitab kenasti j\u00e4\u00e4 kasvu kiiruse 1000-kordse\u00a0muutumise, \u00a0kui temperatuur muutub vaid m\u00f5ne kraadi v\u00f5rra.\u201c<\/p>\n

Libbrect ei oska veel t\u00e4ielikult selgitada teravdumise efekti aluseks olevaid molekulaarseid mehhanisme v\u00f5i ka seda, miks t\u00e4pselt erinevad temperatuurid viivad lumekristalli eri k\u00fclgede teravdumiseni. \u201eSiiski on see t\u00f5eline edasiminek lumehelveste teaduses,\u201c v\u00e4itis ta. \u201eN\u00fc\u00fcd saame selgitada, miks plaadid on nii \u00f5hukesed ja sambad nii pikad.\u201c<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Oleme k\u00f5ik kuulnud, et pole olemas kaht samasugust lumehelvest. Caltechi f\u00fc\u00fcsikaprofessor Kenneth Libberecht selgitab, et see on tingitud \u00a0muutlikest tingimustestlumekristalle moodustavates pilvedes. N\u00fc\u00fcd valgustas tuntud lumehelbe guru\u00a0Libberecht suurt m\u00f5istatust lumehelveste teaduses: miks on kanoonilised, kuuek\u00e4elised \u201et\u00e4hekujulised\u201c lumehelbed nii \u00f5hukesed ja lamedad. V\u00e4hesed inimesed p\u00f6\u00f6ravad t\u00e4helepanu taevast lendlevate lumekristallide kujule. F\u00fc\u00fcsik Kenneth Libberecht on aga lumekristalle […]<\/p>\n","protected":false},"author":448,"featured_media":23286,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[110],"class_list":{"0":"post-23285","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-materjal","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/23285","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/448"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=23285"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/23285\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/23286"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=23285"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=23285"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=23285"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}