{"id":23367,"date":"2011-12-15T22:28:39","date_gmt":"2011-12-15T19:28:39","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=23367"},"modified":"2011-12-17T21:06:12","modified_gmt":"2011-12-17T18:06:12","slug":"jaht-higgsi-bosonile-laheneb-lopule","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=23367","title":{"rendered":"Jaht Higgsi bosonile l\u00e4heneb l\u00f5pule"},"content":{"rendered":"

Sellel teisip\u00e4eval Euroopa Tuumauuringute Keskuses toimunud seminaril andsid Suure Hadronite P\u00f5rguti kahe peamise eksperimendi, CMS’i ja ATLAS’e, esindajad \u00fclevaate selle aasta v\u00e4ltel toimunud Higgsi bosoni otsingutest. M\u00f5lemad eksperimendid n\u00e4evad k\u00fcll signaali v\u00f5imalikust osakest, ent sellest ei piisa bosoni olemasolu t\u00f5estamiseks.<\/strong><\/p>\n

Jaht Higgsi bosonile on kestnud juba peaaegu pool sajandit. Bosonist on saanud avalikkuse jaoks moodsa osakestef\u00fc\u00fcsika \u00fcks suuremaid ikoone. Kuigi seda h\u00f5lmavate teooriate abil on v\u00f5idetud Nobeli preemiaid, on osakese enda olemus j\u00e4\u00e4nud m\u00e4rksa saladuslikumaks. Tegelikult ei saa hoolimata j\u00e4rjepidevastest otsingutest isegi t\u00e4ielikult kindel olla, et see \u00fcle\u00fcldse eksisteerib. Legendi kohaselt tahtis Nobeli v\u00f5itja Leon Lederman<\/strong> seda seet\u00f5ttu oma universumist k\u00f5nelevas raamatus kutsuda lausa \u201ekuradima osakeseks.\u201c<\/p>\n

\"Kuigi<\/a>

Kuigi Higgsi olemasolu pakkusid pea samaaegselt v\u00e4lja kolm f\u00fc\u00fcsikute t\u00f6\u00f6r\u00fchma nimetati osake sellegipoolest ametlikult Peter Higgsi j\u00e4rgi. Wikimedia Commons<\/p><\/div>Kirjastaja olevat aga selle targu m\u00fc\u00fcginumbrite huvides \u201ejumala osakeseks\u201c \u00fcmber nimetanud. Nii v\u00f5i teisiti \u00f5igustab see oma h\u00fc\u00fcdnime t\u00e4ielikult. Religiooniga on sellel aga v\u00e4he tegemist. Ilma Higgsita osutuks lihtsalt enamik f\u00fc\u00fcsika moodsamates harudes kasutavatest teooriatest \u00f5nnelikuks juhuseks, mis suudavad k\u00fcll maailma suhteliselt t\u00e4pselt kirjeldada, ent ilma v\u00e4ga hea p\u00f5hjuseta. Kuigi v\u00e4hesed arvavad, et esmakordselt 1964. v\u00e4lja pakutud traditsiooniline Higgs j\u00e4\u00e4b osakestef\u00fc\u00fcsika l\u00f5plikuks s\u00f5naks, suudab see siiski elegantselt mitmeid n\u00e4htusi edukalt kirjeldada.<\/p>\n

Higgsi bosonita oleks v\u00f5imatu selgitada, miks \u00f5igupoolest enamikel osakestel mass on. Maailm oleks tunduvalt teistsugune \u2013 absoluutselt k\u00f5ik liiguks valguse kiirusega. Universumi jahtudes moodustus aga \u00f5nneks k\u00f5igi looduses massiivsena n\u00e4htavate fundamentaalosakeste \u00fcmber Higgs’i v\u00e4li, mille v\u00e4ikseimad osad – kvandid – on Higgsi bosonid. Samuti kannab v\u00e4li teatud t\u00fc\u00fcpi laengut, (mida ei tohi segi ajada elektrilaenguga). Laeng m\u00f5jutab iga elementaarosakest veidi erinevalt. Selle vastastikm\u00f5ju ulatus m\u00e4\u00e4rab, kui raske iga osake on.<\/p>\n

Bosonid on justkui kuulsuste jahil p\u00e4evapiltnikud, kes neid nende iga tegemise juures saadavad. Tuntumad algosakesed nagu top-kvargid peavad enda fotograafidest l\u00e4bi surumiseks rohkem t\u00f6\u00f6d tegema, mis annab neile ka suurema massi. Kahvatumatel kujudel nagu elektronidel on see tunduvalt h\u00f5lpsam. Higgsiga kohtudes ei loe osakeste puhul nende suurus \u2013 m\u00f5lemad on punktmassid \u2013 vaid nende n\u00f5nda \u00f6elda \u201ekuulsus.\u201c Higgs’i peamine v\u00f5lu ei seisne aga \u00fcldises \u00fclaltoodud mehhanismis.<\/p>\n

Ilma selleta oleks ka \u00e4\u00e4rmiselt raske kahte universumi fundamentaalj\u00f5ust \u00fchendada. Nimelt m\u00e4rkasid f\u00fc\u00fcsikud aja m\u00f6\u00f6dudes, et k\u00f5rgematel energiatel on radioaktiivsust p\u00f5hjustavat n\u00f5rka j\u00f5udu ning elektomagnetilist vastastikm\u00f5ju teineteisest pea v\u00f5imatu eristada. Seda vahendavad osakesed, n\u00f5rga j\u00f5u puhul Z- ja W-bosonid ning elektromagnetismi puhul footonid ehk valgusosakesed, on \u00e4\u00e4rmiselt sarnased. Leidus aga probleem \u2013 Z- ja W-bosonid on \u00e4\u00e4rmiselt rasked. Osakeste mass j\u00e4\u00e4b 100 GeV (gigaelektronvoldi)<\/em> piirimaile, mil footonid on massitud. J\u00f5ude \u00fchendav teooria n\u00f5uab samal ajal, et seda oleksid m\u00f5lemad.<\/p>\n

Osakestef\u00fc\u00fcsikute poolt kasutavad teooriad ennustaksid muidu, et m\u00f5ningate protsesside aset leidmise t\u00f5en\u00e4osus on suurem \u00fchest, mis on hullumeelne! H\u00e4iriva asjaolu k\u00f5rvaldas Higgsi mehhanism. Higgsi v\u00e4li laseb valgusosakesed vabalt l\u00e4bi, ent avaldab tugevat m\u00f5ju Z- ja W-bosonile. Elektron\u00f5rga vastastikm\u00f5ju teooria eest said ka Abdus Salam<\/strong>, Sheldon Glashow<\/strong> ja Steven Weinberg<\/strong> 1974. aastal Nobeli preemia. Mil v\u00e4lja abil koos seisev standardmudel suutis \u00fclih\u00e4sti ennustada teiste elementaarosakeste masse, j\u00e4i selle kvant m\u00fcstilisemaks.

\"Prootonite<\/a>

Prootonite kokkup\u00f5rkel vabanevast energiast peaks moodustuma ka Higgsi boson, mis vallandab lagunemisel omakorda tuumaosakeste kaskaadi. Wikimedia Commons<\/p><\/div>
\nTeooria kohaselt Higgsi bosoneid alla 100 GeV ei eksisteeri, kuigi Higgsi v\u00e4li on k\u00f5ikjal nullist erinev. Esimest korda arvasid f\u00fc\u00fcsikud Higgsi bosonit n\u00e4gevat Suure Hadroni P\u00f5rguti (LHC) eelk\u00e4ija LEP-kiirendi poolt tekitatud kokkup\u00f5rgetes. Toona m\u00e4rgati signaali 115 GeV piirmail, ent selle olemasolu kinnitamisele sai saatuslik p\u00f5rguti t\u00f6\u00f6aja l\u00f5pp. Kuigi j\u00e4rgnenud aastatel suutis USA-s asuva Tevatroni kiirendi kollektiiv ning LHC eksperimendid laiad massipiirkonnad, kus Higgs olla v\u00f5iks, v\u00e4listada, j\u00e4i bosoni mass endiselt selgusetuks.<\/p>\n

Seega pole ime, et f\u00fc\u00fcsikute kogukond detsembri algusest ajaveebides leviva kuulujutu najel kihama l\u00f5i. Toonaseks oldi suudetud v\u00f5imalikku massipiirkonda suudetud kitsendada 114-145 GeV. Kuulujutu alusel olevat nii CMS-eksperimendi, kui ka ATLAS’e kollektiiv n\u00e4inud LEP’i registreeritud signaalist tunduvalt selgemat v\u00f5imalikku osakest m\u00e4rkivat k\u00fchmukest. \u201eKindlasti ei ole tegu \u00fcheselt m\u00f5istetava avastusega. Pigem viib see meid sammukese l\u00e4hemale teadmisele, mis tegelikult toimub. See on v\u00f5rratu!\u201c m\u00e4rkis loetud tunnid enne seminari LHCb eksperimendi liige Tara Shears<\/strong>.<\/p>\n

Ettevaatlikule seisukohale j\u00e4i samuti CMS eksperimendi juures t\u00f6\u00f6tav Andi Hektor<\/strong>: \u201ePraegu n\u00e4evad f\u00fc\u00fcsikud ainult kahte erinevat Higgsi lagunemise viisi, footoniteks v\u00f5i leptoniteks. See v\u00f5ib olla hoopis mingi muu uus osake, millest meil polnud siiani aimugi. T\u00f5estamaks, et tegu on t\u00f5esti Higgsiga on vaja \u00fcles leida ka k\u00f5ikv\u00f5imalikud teised osakestef\u00fc\u00fcsika teooria poolt ennustatud Higgsi lagunemiskanalid.\u201c T\u00e4psemad kommentaarid tema seotuse t\u00f5ttu CMS’iga j\u00e4id hilisemaks. Tagasihoidlikus toonis oli ka LHC peadirektori Rolf Heuer<\/strong>‘i eelnevalt v\u00e4ljastatud pressiteade. <\/p>\n

Sellest hoolimata oli p\u00e4ev hiljem Cerni auditooriumis pahvatanud aplausitorm Heuer’i, ATLAS’e eestk\u00f5neleja Fabiola Gianotti<\/strong> ja CMS’i eestk\u00f5neleja Guido Tonelli<\/strong> saali astumisel k\u00f5rvulukustav. Ringlenud kuulujuttudest, mille peamiseks s\u00f5numiks oli 2,5-3,5 sigmaline signaal Higgsist, j\u00e4id esitletud tulemused aga vajaka. Sigmadega m\u00e4rgitakse t\u00f5en\u00e4osust, et n\u00e4htav signaal on lihtsalt statistiline h\u00e4lve, mitte reaalne tulemus. Kolme-sigmaline tulemus on v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rne olukorraga, kus m\u00fcndi viskamisel kukub see kaheksa korda j\u00e4rjest samale k\u00fcljele.
\n\"\"<\/a>
\nAvastuseks saab kutsuda viie-sigmalist tulemust ehk statistilise vingerpussi t\u00f5en\u00e4osus on langenud 1:1,7 miljonile. CMS’i ja ATLAS’e poolt esitluse ajaks kogutud andmete p\u00f5hjal oli maksimaalselt v\u00f5imalik j\u00f5uda standardmudeli poolt ennustatavast taustam\u00fcrast eristatava 2-3 sigmase koondtulemuseni. Viimane p\u00f5hineb k\u00f5ikidel j\u00e4lgitavate lagunemisproduktide hulgal. Nimelt on Higgsi v\u00f5imatu otseselt registreerida. Selle asemel annab teooria ette erinevad v\u00f5imalused, kuidas Higgs laguneda saab. \u201eHiggs saab laguneda k\u00f5igiks tuntud osakesteks,\u201c selgitas Hektor.<\/p>\n

M\u00f5ned lagunemiskanalid on aga teistest veidi tundlikumad. Nende puhul on m\u00e4rka kergem kindlaks teha, et t\u00f5en\u00e4oliselt tekkisid vaadeldavad osakesed just Higgsi lagunemisel. Nii j\u00e4lgib ATLAS kahte lagunemiskanalit. Prootonite p\u00f5rkumisel vallanduvast energiast moodustunud Higgs v\u00f5ib laguneda kaheks footoniks (H->\u03b3 \u03b3 ) v\u00f5i kaheks Z-bosoniks, mis lagunevad edasi kaheks leptoniks ja antileptoniks. CMS registreerib lisaks neile ka kolme v\u00f5imalust, kus Higgsi lagunemisel tekivad W-bosonid, elektronide suuremad vennad tau-osakesed ning bottom-kvargid ja selle antiosakesed.
\n\"\"<\/a>
\nATLAS detektor suutis kinnitada, et sellistest lagunemis-s\u00fcndmustest ei n\u00e4hta ennustatuga v\u00f5rreldes \u00fclej\u00e4\u00e4ki 130-476 GeV energiatel. CMS’i kollektiiv on l\u00e4inud isegi kaugemale \u2013 95% kindlusega teatakse, et Higgsi mass ei saa olla 127-600 GeV. K\u00e4rsitumalt oodati muidugi v\u00f5imalikku Higgsist p\u00f5hjustatud \u00fclej\u00e4\u00e4ki. ATLAS n\u00e4eb taustam\u00fcrast eristuvat signaali 127 GeV piirimail, mis ulatub ka veidi allapoole – 126 GeV-ni. CMS seevastu n\u00e4eb kahte ‘k\u00fchmu’ \u2013 suuremat 124 GeV piiril ning teist 119 GeV juures. Eri detektorite signaalid tunduvad teineteise suhtes nihkes olevat. <\/p>\n

Samas tuleb m\u00e4rkida, et eri detektorite kindlus m\u00f5\u00f5detud signaali tegelikkus olemasolus on erinev. CMS’i puhul on ‘k\u00fchmu’ kohalik erisus taustam\u00fcrast 2,6 sigmat, mil ATLAS’e oma k\u00fc\u00fcndib 3,6 sigmani. Higgsi justkui oleks n\u00e4htud. Ent vaadates m\u00f5\u00f5detud signaali globaalsemalt, langeb CMS’i tulemuse olulisus 1,9 sigmani ning ATLAS’e Higgsi j\u00e4lg v\u00e4heneb 2,3 sigmani. Statistiliselt on seega v\u00f5imalus, et selline signaal piirkonnas 110-150 GeV juhuslikult tekiks 1:15. Kui aga kombineerida CMS’i signaalid, on t\u00f5en\u00e4osus kohata Higgsi 124 GeV piirimail 34\/35le.<\/p>\n

Kogukond tundus tulemusi \u00fcldiselt vastuv\u00f5tvat rahulikult. Hoiakuid kirjeldavaks m\u00e4rks\u00f5naks on \u201ekindel-v\u00f5ib-olla.\u201c \u201eEsitletud tulemused olid enam-v\u00e4hem sellised nagu mina ning enamik eksperte, kellega ma eelnevalt r\u00e4\u00e4kisin, ootasid,\u201c m\u00e4rkis Matthew Strassler<\/strong>, tuntud osakestef\u00fc\u00fcsik. Samas annavad need j\u00e4rjest enam m\u00e4rku, et traditsioonilise Higgsi olemasolu l\u00f5plikule t\u00f5estamisele v\u00f5i selle h\u00fclgamisele ollakse l\u00e4hemal kui kunagi varem. \u201eATLAS ja CMS peaksid 2012. aastal suutma koguda k\u00f5ik vajalikud andmed, mida nad vajavad,\u201c loodab Shears.<\/p>\n

Kuigi teaduslikus m\u00f5istes ei saa Higgsi bosoni olemasolu veel p\u00e4rast seda n\u00e4dalat t\u00e4ielikult kinnitada, piisas tulemustest, et panna m\u00f5nda f\u00fc\u00fcsikut isiklikul tasemel Higgsi olemasolusse kindlat uskuvat. \u201eKolme-sigmaline tulemus \u00fche eksperimendi poolt ning kahe-sigmane teiselt poolt, mis kattuvad ning on samas oodatava signaali sarnane, on minu jaoks piisav uskumaks, et see on Higgs,\u201c v\u00e4ljendas CMS’i t\u00f6\u00f6r\u00fchma hulka kuuluv Tomasso Rodrigo<\/strong> oma rahulolu. Siiski j\u00e4\u00e4vad veel m\u00f5ned ettevaatlikumale seisukohale.<\/p>\n

\u201e\u00dcks probleem, mille ka f\u00fc\u00fcsikud sageli \u00e4ra unustavad, on see, et lisaks statistilisele veale on olemas ka s\u00fcstemaatilised vead,\u201c hoiatab Hektor. Aparatuurist l\u00e4htuvaid erinevusi on f\u00fc\u00fcsiku s\u00f5nul juba tunduvalt raskem avastada. Nii v\u00f5i teisiti m\u00e4rgivad tulemused uue ajastu saabumist. On peaaegu t\u00e4iesti kindel, et Higgsi mass peab j\u00e4\u00e4ma 116-127 GeV vahele. Ning teiseks \u2013 tsiteerides Rolf Heuer<\/strong>‘it: \u201eN\u00e4eme j\u00e4rgmisel aastal tulemusega!\u201c Traditsioonilise Higgsi osas t\u00f5e v\u00e4lja selgitamiseks kulub veel vaid \u00fcks aasta. See on aga alles algus.
\n
\nLoe pikemaid kommentaare ERR Teadusportaalist<\/a><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Tara Shears<\/strong>
\nLHCb-eksperiment<\/em>
\n
\nSTSENAARIUM A: Tegu on t\u00f5epoolest standardmudeli ennustatava Higgs’iga.<\/strong><\/p>\n

I faas.<\/strong> Meil on standard, mida avastuseks saab kutsuda, ning see peaks \u00fcletama viite standardh\u00e4lvet. See vastab umbes-t\u00e4pselt v\u00f5imalusele 1:1 700 000, et tegu on statistilise h\u00e4lbega, mis annab sulle selle, mida sa n\u00e4ha tahad. S\u00f5ltuvalt tulemuse silmapaistvusest, mida me andmetes n\u00e4eme, v\u00f5ib piisata selleks juba seni kogutud andmetest. V\u00f5ib aga juhtuda, et me peame sellele lisama ka 2012. aasta jooksul kogutavad andmed v\u00f5i ootama isegi veel kauem.<\/p>\n

II faas.<\/strong> K\u00f5ik eelnev oli vajalik vaid kinnitamaks, et me n\u00e4eme t\u00f5epoolest midagi uut. Selle olemuse kindlaks tegemine on m\u00e4rksa raskem ja seal algab t\u00f5eline t\u00f6\u00f6. Meil on teooria, mis kirjeldab, kui tihti Higgs peaks lagunema teatavateks l\u00f5pp-produktideks, mida meie detektorid suutelised n\u00e4gema on. Me loeme kokku palju neid lagunemisprodukte on ja v\u00f5rdleme neid sellega, mida teooria meile ennustab. Kui k\u00f5ik lagunemiskanalid klapivad vaadelduga ja ka teised eksperimendid n\u00e4evad sama k\u00e4itumist, saame me julgelt v\u00e4ita, et tegu on standardmudeli Higgs’iga. (Variant I).<\/p>\n

Veel rohkemate andmetega saame me l\u00e4bi viia t\u00e4psemaid kontrollkatseid ning vaadelda, kuidas lagunemisproduktid ruumis paigutusid. Lagunemisproduktide erisuse korral ei ole Higgs p\u00e4ris t\u00e4pselt selline, nagu standardmudel seda v\u00e4idab olevat. (Variant II). Seel\u00e4bi saame me v\u00f5rrelda oma andmeid ka teiste Higgs’i teooriatega nagu supers\u00fcmmeetria (Variant III) poolt ennustatavaga. Teatud ajast alates saame me neid v\u00e4listama hakata.<\/p>\n


\nSTSENAARIUM B: Tegu ei ole p\u00e4ris standardse Higgs’iga<\/strong><\/p>\n

Ma arvan, et \u00fcksk\u00f5ik, mida me ka n\u00e4eme, on koosk\u00f5las m\u00f5ne teooria poolt ennustatuga. V\u00e4hemalt seni, kuni selle mass 114-145 GeV vahele j\u00e4\u00e4b. Isegi, kui selle mass on tunduvalt suurem, leidub ikkagi teooriaid, mis seda selgitada suudaksid. Lihtsalt me pistame standardmudelisse veidi keerukama Higgs’i versiooni. On tunduvalt t\u00f5en\u00e4olisem, et satume olukorda, kus meil v\u00f5istleb sama Higgs’i nimel mitu teooriat. Meie poolt vaadeldav on mitmete ennustustega koosk\u00f5las. Ma mainisin juba supers\u00fcmmeetriat \u2013 seal on v\u00e4hemalt viis erinevat Higgs’i osakest, mille massid peaksid olema koosk\u00f5las \u00fcksk\u00f5ik millega, mida me registreerime.
\n
\nSTSENAARIUM C: Vaadeldud anomaalia oli statistiline viga.<\/strong><\/p>\n

See oleks ausalt \u00f6eldes k\u00f5ige huvitavam tulemus \u00fcle\u00fcldse! See t\u00e4hendaks, et kui standardmudel ikkagi paika peab, on Higgs tunduvalt teistsugusem, kui me seda praegu ette kujutame. Samas on ikkagi mingi kindel piir, kui raske Higgs olla saab \u2013 umbes-t\u00e4pselt 850 GeV. (Variant IV). LHC suudab p\u00f5him\u00f5tteliselt ka nii k\u00f5rge energiaga regiooni edukalt uurida. See t\u00e4hendaks veel suurema andmetehulga l\u00e4bi kammimist. See omakorda t\u00e4hendaks veel paari aastat, mida me kulutaksime Higgs’i otsimisele kohtadest, kus me ei oodanud seda leida. LHC suudab seda teha.<\/p>\n

STSENAARIUM D: Higgs’i ei leitagi.<\/strong><\/p>\n

Selle mitte leidmise m\u00f5ju oleks tohutu. See t\u00e4hendaks, et standardmudel on t\u00e4ielikult vale. Standardmudel suudaks k\u00fcll meie eksperimentide tulemusi ka edaspidi suurep\u00e4raselt seletada, aga see oleks pigem \u00f5nnelik juhus, kui loogikal p\u00f5hinev teooria, mis p\u00f5hineb meie s\u00fcgavamail katsel universumit k\u00f5ige algsemal tasandil m\u00f5ista. Ma arvan, et sellel hetkel oleks absoluutselt k\u00f5ik ilma mingi toetuspunktita. Ja sellep\u00e4rast enamikele f\u00fc\u00fcsikutele selline variant meeldikski. Me teame, et standardmudel ei saa olla k\u00f5ik, millel k\u00f5ik \u00fclej\u00e4\u00e4nu p\u00f5hineb. Meile meeldiks iga vihje, mis viiks meid s\u00fcgavamale arusaamisele universumist, mis meid \u00fcmbritseb.
\n<\/p>\n

Anal\u00fc\u00fcs p\u00f5hineb Eesti Rahvusringh\u00e4\u00e4lingu jaoks kogutud materjalidel, mille alusel valmisid artiklid:
\nHiggsi boson: ajalugu algab t\u00e4na. V\u00f5ib-olla <\/a>
\nHiggsi seminar: p\u00e4ev p\u00e4rast eilset <\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Sellel teisip\u00e4eval Euroopa Tuumauuringute Keskuses toimunud seminaril andsid Suure Hadronite P\u00f5rguti kahe peamise eksperimendi, CMS’i ja ATLAS’e, esindajad \u00fclevaate selle aasta v\u00e4ltel toimunud Higgsi bosoni otsingutest. M\u00f5lemad eksperimendid n\u00e4evad k\u00fcll signaali v\u00f5imalikust osakest, ent sellest ei piisa bosoni olemasolu t\u00f5estamiseks. Jaht Higgsi bosonile on kestnud juba peaaegu pool sajandit. Bosonist on saanud avalikkuse jaoks moodsa […]<\/p>\n","protected":false},"author":28,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[49],"class_list":{"0":"post-23367","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"tag-lhc","8":"entry","9":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/23367","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/28"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=23367"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/23367\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=23367"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=23367"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=23367"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}