{"id":23378,"date":"2011-12-15T21:07:37","date_gmt":"2011-12-15T18:07:37","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=23378"},"modified":"2011-12-15T21:08:05","modified_gmt":"2011-12-15T18:08:05","slug":"arendati-valja-suure-lahutusvoimega-uv-valgusel-pohinev-mikroskoop","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=23378","title":{"rendered":"Arendati v\u00e4lja suure lahutusv\u00f5imega UV valgusel p\u00f5hinev &#8220;mikroskoop&#8221;"},"content":{"rendered":"<p><strong>Optiliste instrumentide resolutsioon on seni olnud piiranud poolega m\u00f5\u00f5tva valguse lainepikkusest. Olgu optilise mikroskoopi kasutatav valgus lainepikkusega paarsada nanomeetrit (10<sup>-9<\/sup> m). Sellisel juhul oleks selle mikroskoobi resolutsioon ligikaudu 100nm, millega n\u00e4iteks kaasaegset arvutikiibi transistor enam vaadelda ei saa. Lahutuse suurendamiseks kasutatakse v\u00e4iksema lainepikkusega, ent k\u00f5rgema energiaga kiirgust, n\u00e4iteks r\u00f6ntgenkiirgust, mis on aga raskesti ohjatav. Lisaks on vaatluspilt v\u00f5rreldes optilises spektris sooritatud vaatlusega erinev. N\u00fc\u00fcd on Harima ja Nagoya \u00dclikoolide teadlased RINKEN Spring-8 teaduskeskuses v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tanud meetodi, mis v\u00f5imaldab n\u00e4iteks v\u00f5rreldes ultraviolettvalgusega (UV) optilises spektris 380 korda parema suurenduse. <\/strong>\ufeff<\/p>\n<div id=\"attachment_23379\" style=\"width: 270px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/12\/2-sharpeningth.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-23379\" class=\"size-full wp-image-23379\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/12\/2-sharpeningth.jpg\" alt=\"\" width=\"260\" height=\"130\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/12\/2-sharpeningth.jpg 260w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/12\/2-sharpeningth-250x125.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 260px) 100vw, 260px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-23379\" class=\"wp-caption-text\">Teemantkristalli (vasakul) optilist kostet saab n\u00fc\u00fcd ultravioletse valguse abil uurida aatomresolutsiooniga. Uus meetod v\u00f5ib r\u00f6ntgenspektromeetria k\u00f5rval teemanti kristallv\u00f5re (paremal) kohta anda seniteadmata tulemusi .<\/p><\/div>\n<p>RIKEN teadlase Kenji Tamasaku juhtimisel kasutati teemanti aatomite vaatlemiseks mittelineaarset optilist efekti. Protsess p\u00f5hineb teemanti kristallv\u00f5re aatomite elektronide ja UV valguse seesmisel (<em>intrinsic<\/em>) interaktsioonil, mis teeb pealelangevast r\u00f6ntgenkiirest UV kiire ja madalama energiaga r\u00f6ntgenkiire. Protsessi energia on j\u00e4\u00e4v. Tamasaku s\u00f5nul s\u00f5ltub meetod tugevalt UV kiire aktivatsioonist, mis juhtub ainult kristallstruktuuri aatomite elektronide vahetus l\u00e4heduses. Lisaks on oluline elektronide ja valgustava r\u00f6ntgenkiire optiline koste (<em>response<\/em>).<\/p>\n<p>Hajukiirte uurimine v\u00f5imaldab elektronide liikumist UV valguses t\u00e4pselt taastada. Kasutades vaadeldava objektina teemantkirstalli suutsid teadlased tekitada 0.054 nm resolutsiooni. Mainitud mittelineaarse efekti t\u00f5ttu saadi lisaks elektronide liikumisele informatsiooni ka aatomite asukoha kohta.<\/p>\n<p>Tamasaku s\u00f5nul on meetodil k\u00fcllaldaselt rakendusi;\u201c v\u00f5ime uurida valgustundlike materjalide omadusi.\u201c N\u00e4iteks on v\u00f5imalik uurida eelmainitud interaktsioonide t\u00f5ttu elektronide liikumist k\u00f5rgtemperatuursetes \u00fclijuhtides.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Optiliste instrumentide resolutsioon on seni olnud piiranud poolega m\u00f5\u00f5tva valguse lainepikkusest. Olgu optilise mikroskoopi kasutatav valgus lainepikkusega paarsada nanomeetrit (10-9 m). Sellisel juhul oleks selle mikroskoobi resolutsioon ligikaudu 100nm, millega n\u00e4iteks kaasaegset arvutikiibi transistor enam vaadelda ei saa. Lahutuse suurendamiseks kasutatakse v\u00e4iksema lainepikkusega, ent k\u00f5rgema energiaga kiirgust, n\u00e4iteks r\u00f6ntgenkiirgust, mis on aga raskesti ohjatav. Lisaks [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":23379,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-23378","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/23378","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=23378"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/23378\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/23379"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=23378"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=23378"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=23378"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}