{"id":23434,"date":"2011-12-15T22:25:31","date_gmt":"2011-12-15T19:25:31","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=23434"},"modified":"2011-12-18T23:06:06","modified_gmt":"2011-12-18T20:06:06","slug":"magnaniidi-nanograanulid-on-ferromagneetikud","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=23434","title":{"rendered":"Manganiidi nanograanulid osutuvad ferromagneetikuteks"},"content":{"rendered":"

V\u00e4ike raudtraat on samah\u00e4sti magneetuv kui korralik kamakas rauda. Suurus ei oma tavaelus enamasti materjali omaduste \u00fchetaolisuse osas kuigi suurt kaalu. Ent Austria ja India teadlased avastasid, et mangaani oksiidide ehk manganiitide v\u00e4ikesed graanulid k\u00e4tkevad hoopis teistsuguseid omadusi kui sama materjali suuremad t\u00fckid. Avastus v\u00f5ib viia uute, n\u00e4iteks muudetavate elektriliste ja magnetiliste omadustega materjalide arendamiseni.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Suured ja v\u00e4ikesed magnetid<\/p><\/div>\n

Uue teadmiseni viis Viini Tehnoloogia\u00fclikooli ja India Rahvusvahelise S.N. Bose keskuse teadlaste koost\u00f6\u00f6. Manganiidi graanulite omap\u00e4rane k\u00e4itumine seletati lahti arvutisimulatsioonide abil. \u00dcleminekul suuremast kristallist v\u00e4iksemaks tekib erinev elektronide jaotus, lisaks muutub nende energeetiline olek. Nimetatud muutustega kaasneb m\u00f5ju kristalli elektrilistele ja magnetilistele omadustele. Professor Karsten Heldi s\u00f5nul m\u00e4ngib n\u00e4htuses olulist rolli kvantp\u00f5imitus (loe siit<\/a>). \u201eMe ei saa vaadelda elektrone iseseisvate osakestena. Neid saab kirjeldada vaid kollektiivselt,\u201c lisab ta.<\/p>\n

Suuruse muutmisega kaasneb kaudne kontroll maganiitkristallide omaduste \u00fcle. Suuremad kristallid on isolaatorid ja diamagneetikud. V\u00e4ikesed kristalli graanulid on aga ferromagneetikud.<\/p>\n

Materjali omaduste faasisiirded m\u00e4ngivad tehnoloogilistes rakendustes v\u00e4ga olulist rolli. N\u00e4iteks kasutatakse arvuti k\u00f5vakettalt andmete lugemiseks magnetilist faasisiiret. Sarnased n\u00e4htused toimuvad manganiidi kristallis. Teadlastele oli varem teada, et manganiidi omadusi on v\u00f5imalik muuta temperatuuri ja v\u00e4lise magnetv\u00e4lja abil. Graanulite suuruste varieerimisega saab muuta magnetilise faasisiirde kriitilist temperatuuri ja magnetv\u00e4lja tugevust. Meetodiga kaasneb suur hulk uusi rakendusv\u00f5imalusi.<\/p>\n

Uuritud manganiidi kristallid on vaid 3-15 nanomeetrise l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga, ent koosnevad sellegipoolest tuhandetest aatomitest, mist\u00f5ttu on materjali d\u00fcnaamika modelleerimine j\u00e4tkuvalt keeruline. Teadust\u00f6\u00f6ga tegeleva doktorandi Angelo Valli s\u00f5nul on taolised simulatsioonid v\u00f5imalikud vaid arvutite klastritega, mis on juhtumisi Viini Tehnika\u00fclikoolis olemas.<\/p>\n

Allikas: PhysOrg<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

V\u00e4ike raudtraat on samah\u00e4sti magneetuv kui korralik kamakas rauda. Suurus ei oma tavaelus enamasti materjali omaduste \u00fchetaolisuse osas kuigi suurt kaalu. Ent Austria ja India teadlased avastasid, et mangaani oksiidide ehk manganiitide v\u00e4ikesed graanulid k\u00e4tkevad hoopis teistsuguseid omadusi kui sama materjali suuremad t\u00fckid. Avastus v\u00f5ib viia uute, n\u00e4iteks muudetavate elektriliste ja magnetiliste omadustega materjalide arendamiseni. […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":23435,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[110],"class_list":{"0":"post-23434","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-materjal","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/23434","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=23434"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/23434\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/23435"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=23434"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=23434"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=23434"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}