{"id":23574,"date":"2011-12-18T19:01:10","date_gmt":"2011-12-18T16:01:10","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=23574"},"modified":"2011-12-18T19:02:42","modified_gmt":"2011-12-18T16:02:42","slug":"23574","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=23574","title":{"rendered":"Valmistati peaaegu m\u00fcravaba nanomehaaniline mikrolainev\u00f5imendi"},"content":{"rendered":"

Aalto \u00dclikooli K\u00fclmalabori (Low Temperature Laboratory<\/em>) f\u00fc\u00fcsikud n\u00e4itasid, et nanomehaanilist ostsillaatorit on v\u00f5imalik kasutada n\u00f5rkade raadio- v\u00f5i mikrolainete detekteerimiseks ja v\u00f5imendamiseks. V\u00e4ikese kitarrikeelt meenutava seadmega m\u00f5\u00f5tmised tekitavad l\u00e4htesignaalis v\u00e4himat v\u00f5imalikku h\u00e4iritust. Tulemused avaldati mainekas Briti teadusajakirjas Nature.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>T\u00f6\u00f6tamiseks oli vajalik tuhandiku juuksekarva paksune nanoseade jahutada temperatuurile -273 o<\/sup>C. Nii madalatel temperatuuridel alluvad pea k\u00f5ik makroskoopilised kehad kvantmehaanika seadustele. Jahutamine oli vajalik selleks, et ligikaudu miljard ostsillaatori aatomit v\u00f5nguksid \u00fchises kvantolekus samas faasis.<\/p>\n

Kvantmehaaniline ostsillaator valmistati nii, et see oli \u00fchenduses \u00fclijuhtiva \u00f5\u00f5nesresonaatoriga (cavity resonator<\/em>). \u00dchenduse t\u00f5ttu oli s\u00fcsteemide vahel v\u00f5imalik v\u00f5nkumise v\u00f5imendamiseks vajaliku energia \u00fcle kandmine. Protsess sarnaneb kitarrim\u00e4nguga, mille k\u00e4igus on pilli keelel ja k\u00f5lakastil \u00fchine v\u00f5nkesagedus. Eksperimendis p\u00e4rines v\u00f5nkumiste energia mikrolaine laserilt.<\/p>\n

Pooljuhtv\u00f5imendid on sageli keerukad seadmed, mis t\u00f6\u00f6tavad kvantmehaanilisest m\u00fcramiinimumist oluliselt k\u00f5rgemal m\u00fcratasemel. Kasutades liitresonaatori v\u00f5nkumist suutsid K\u00fclmalabori teadlased mikrolaine l\u00e4htesignaali v\u00e4hese h\u00e4iritusega v\u00f5imendada. Seet\u00f5ttu on v\u00f5imalik v\u00e4ga n\u00f5rkade signaalide detekteerimine ja v\u00f5imendamine, mis mattuksid vastasel juhul m\u00fcrasignaali sisse.<\/p>\n

M\u00fcra on m\u00f5\u00f5tmisprotsessides paratamatu kaaslane. Kvantmehaaniliselt v\u00e4him v\u00f5imalik m\u00fcra p\u00e4rineb vaakumi kvantfuktuatsioonidest. Eksperimenti l\u00e4bi viinud teadlase Francesco Masseli s\u00f5nul j\u00f5uti teoreetilisele piirile v\u00e4ga l\u00e4hedale.<\/p>\n

Avastus oli teadust\u00f6\u00f6 \u00fche autori Mika Sillanp\u00e4\u00e4 s\u00f5nul juhuslk:\u201c Esialgne eesm\u00e4rk oli nanomehaanilise resonaatori kvant-p\u00f5hiolekusse jahutamine, mille ka saavutasime. Ent energia allikana kasutatava mikrolainekiirguse teatud sageduse juures t\u00e4heldasime j\u00e4rsku v\u00f5imendust. Avastasime peaaegu ideaalse m\u00fcramiinimumiga kvantv\u00f5imendi.\u201c<\/p>\n

Reaalsete rakendusreni veel j\u00f5utud ei ole. Esialgu rakendatakse avastust ilmselt sarnases teadust\u00f6\u00f6s. Seadme ilu peitub t\u00f6\u00f6 kaasautori Tero Heikkil\u00e4 s\u00f5nul selle lihtsuses, koosnedes vaid kahest liidetud ostsillaatorist, mis h\u00f5lbustab meetodi kasutamist. Algse ostsillaatori m\u00f5\u00f5tmeid ja resonantssagedust varieerides on v\u00f5imalik tuvastada terahertsise sagedusega levivat kiirgust, mis on seni olnud keerukas protseduur.<\/p>\n

Allikas: Aalto \u00dclikool<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Aalto \u00dclikooli K\u00fclmalabori (Low Temperature Laboratory) f\u00fc\u00fcsikud n\u00e4itasid, et nanomehaanilist ostsillaatorit on v\u00f5imalik kasutada n\u00f5rkade raadio- v\u00f5i mikrolainete detekteerimiseks ja v\u00f5imendamiseks. V\u00e4ikese kitarrikeelt meenutava seadmega m\u00f5\u00f5tmised tekitavad l\u00e4htesignaalis v\u00e4himat v\u00f5imalikku h\u00e4iritust. Tulemused avaldati mainekas Briti teadusajakirjas Nature. T\u00f6\u00f6tamiseks oli vajalik tuhandiku juuksekarva paksune nanoseade jahutada temperatuurile -273 oC. Nii madalatel temperatuuridel alluvad pea k\u00f5ik makroskoopilised […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":23576,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-23574","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/23574","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=23574"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/23574\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/23576"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=23574"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=23574"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=23574"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}