{"id":23595,"date":"2011-12-19T02:32:51","date_gmt":"2011-12-18T23:32:51","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=23595"},"modified":"2011-12-19T02:37:18","modified_gmt":"2011-12-18T23:37:18","slug":"kvantkasse-on-raske-naha","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=23595","title":{"rendered":"Kvantkasse on raske n\u00e4ha"},"content":{"rendered":"

Kas paralleeluniversumid on olemas? Kuidas me seda teada saame? Need on \u00fched paljudest k\u00fcsimustest, mida kvantf\u00fc\u00fcsika kohta k\u00fcsitakse. Kanada Calgary ja Waterloo \u00dclikoolide ning \u0160veitsi\u00a0Genfi \u00dclikooli teadlased avaldasid hiljuti teadusajakirjas Physical Review Letters<\/em> artikli, milles selgitasid p\u00f5hjusi, miks me tavaliselt kvantmehaanika efekte ei n\u00e4e.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Christoph Simon, Calgari \u00dclikooli f\u00fc\u00fcsikaprofessor. Pilt: Courtesy of the University of Calgary<\/p><\/div>\n

,,Kvantf\u00fc\u00fcsika t\u00f6\u00f6tab v\u00e4ikestes skaalades erakordselt h\u00e4sti, kuid suurte skaalade puhul on footonite arvu peaaegu et v\u00f5imatu m\u00f5\u00f5ta. Me demonstreerisime, et seet\u00f5ttu on neid efekte meie igap\u00e4evaelus raske n\u00e4ha,” s\u00f5nas Dr. Christoph Simon, uurimuse \u00fcks peaautoreid.<\/p>\n

On h\u00e4sti teada, et kvants\u00fcsteemid on v\u00e4ga \u00f5rnad. Kui footon oma keskkonnaga vastastikm\u00f5jusse astub, olgu see kasv\u00f5i \u00fcliv\u00e4he, on superpositsioon h\u00e4vitatud. Superpositsioon on \u00fcks kvantmehaanika fundamentaalseid printsiipe, mis \u00fctleb, et s\u00fcsteemid saavad eksisteerida k\u00f5igis oma olekuis samaaegselt. Kui seda aga m\u00f5\u00f5ta, siis saadakse tulemuseks vaid \u00fcks olek, vahendab Physorg.com<\/a>.<\/p>\n

Seda efekti tuntakse kui mittekoherentsust, ning seda on viimaste k\u00fcmnendite jooksul palju uuritud. Mittekoherentsuse idee kui m\u00f5tteeksperimendi t\u00f5statas esmalt Erwin Schr\u00f6dinger – \u00fcks kvantf\u00fc\u00fcsika esiisasid – oma kuulsas kassi paradoksis: kastis olev kass v\u00f5ib olla korraga nii elus kui ka surnud.<\/p>\n

Antud uurimuse autorite kohaselt selgub aga, et mittekoherentsus pole ainus p\u00f5hjus, miks kvantefekte raske n\u00e4ha on. Kvantefektide n\u00e4gemine n\u00f5uab erakordselt t\u00e4pseid m\u00f5\u00f5tmisi. Simon ja tema t\u00f6\u00f6r\u00fchm uurisid sellise ,,kassi” konkreetset n\u00e4idet, kasutades kindlat kvantolekut, mis h\u00f5lmas suurt hulka footoneid.<\/p>\n

,,Me n\u00e4itasime, et selleks, et selle oleku kvantloomust n\u00e4ha, peab suutma m\u00f5\u00f5ta selles olevate footonite arvu t\u00e4ielikult,” selgitas Simon. ,,See muutub aga \u00fcha enam ja enam keerulisemaks, kui footonite koguarv suureneb. \u00a0\u00dche footoni eristamine teisest on k\u00fcll praeguse tehnoloogiaga v\u00f5imalik, kuid miljoni footoni eristamine miljon ja \u00fchest seda ei ole.”<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel: “Coarse-graining makes it hard to see micro-macro entanglement<\/a>“<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kas paralleeluniversumid on olemas? Kuidas me seda teada saame? Need on \u00fched paljudest k\u00fcsimustest, mida kvantf\u00fc\u00fcsika kohta k\u00fcsitakse. Kanada Calgary ja Waterloo \u00dclikoolide ning \u0160veitsi\u00a0Genfi \u00dclikooli teadlased avaldasid hiljuti teadusajakirjas Physical Review Letters artikli, milles selgitasid p\u00f5hjusi, miks me tavaliselt kvantmehaanika efekte ei n\u00e4e. ,,Kvantf\u00fc\u00fcsika t\u00f6\u00f6tab v\u00e4ikestes skaalades erakordselt h\u00e4sti, kuid suurte skaalade puhul on […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":23596,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[137],"class_list":{"0":"post-23595","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"tag-kvantnahtused","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/23595","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=23595"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/23595\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/23596"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=23595"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=23595"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=23595"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}