{"id":23618,"date":"2011-12-19T23:16:46","date_gmt":"2011-12-19T20:16:46","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=23618"},"modified":"2011-12-19T23:17:12","modified_gmt":"2011-12-19T20:17:12","slug":"autoaku-voolu-saladus-lahendatud","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=23618","title":{"rendered":"Plii-happe aku saladus lahendatud"},"content":{"rendered":"<p><strong>Keemikud lahendasid 150 aasta vanuse saladuse: mis annab plii-happe akule selle unikaalse v\u00f5ime hetkelise kiirusega tugevat vooluimpulssi tekitada.<\/strong><\/p>\n<p>Plii-happe akud suudavad toota v\u00e4ga suuri automootori k\u00e4imapanekuks vajalikke\u00a0voolutugevusi t\u00e4nu aku anoodi materjali, milleks on pliidioksiid, erakordselt suurele juhtivusele. Kuigi seda t\u00fc\u00fcbi aku leiutati juba 1859. aastal, ei m\u00f5istetud siiani, miks pliidioksiid nii hea juhtivusega on, kirjutab <a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2011-12-mystery-car-battery-current.html\">Physorg.com<\/a>.<\/p>\n<p><strong> <\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_23619\" style=\"width: 225px\" class=\"wp-caption alignleft\"><strong><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/12\/mysteryofcar.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-23619\" class=\"size-full wp-image-23619\" title=\"mysteryofcar\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/12\/mysteryofcar.jpg\" alt=\"\" width=\"215\" height=\"242\" \/><\/a><\/strong><p id=\"caption-attachment-23619\" class=\"wp-caption-text\">Plii-happe aku on m\u00fcstiline. Pilt: Phil Parker<\/p><\/div>\n<p><strong>Oxfordi \u00dclikooli, Bathi \u00dclikooli<\/strong> ja <strong>Dublini Trinity Kolled\u017ei<\/strong> teadlased t\u00f5id selle juhtivuse taga olevad fundamentaalsed p\u00f5hjused n\u00fc\u00fcd esmakordselt v\u00e4lja.<\/p>\n<p>,,Plii-happe akude unikaalne v\u00f5ime j\u00e4rsult kuni 100 amprist voolu tekitada s\u00f5ltub olulisel m\u00e4\u00e4ral faktist, et pliidioksiid, millest valmistatud aku anoodidesse on salvestunud keemiline energia, on v\u00e4ga k\u00f5rge elektrijuhtivusega, v\u00f5imaldades suurel voolul seda hetkega l\u00e4bida,&#8221; s\u00f5nas professor <strong>Russ Edgell<\/strong>, artikli peaautor.<\/p>\n<p>,,Juhtivuse p\u00e4ritolu pliidioksiidis on aga siiani vastuolude k\u00fc\u00fcsis olnud. Teised sama struktuuriga oksiidid, n\u00e4iteks titaanoksiid, on elektrilised isolaatorid,&#8221; selgitas ta.<\/p>\n<p>T\u00e4nu arvutusliku keemia ning neutrondifraktsiooni kombinatsioonile demonstreerisid teadlased, et pliidioksiid on oma olemuselt tegelikult v\u00e4ikese keelupiluga isolaator, kuid muutub t\u00e4nu hapniku eemaldumisele v\u00f5restikust elektronidest kihavaks, p\u00f5hjustades materjali muutumise isolaatorist juhiks.<\/p>\n<p>Teadlaste arvates v\u00f5ib see uus informatsioon avada uusi uksi kaasaegsete akude tehnoloogia parandamiseks m\u00f5eldud paremate materjalide valikuks. ,,See uurimus demonstreerib, et materjalide k\u00e4itumise modelleerimise kombineerimine k\u00f5rgtehnoloogiliste eksperimentaalm\u00f5\u00f5tmistega on v\u00e4ga v\u00f5imekas,&#8221; \u00fctles Edgell.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2011-12-mystery-car-battery-current.html\">Allikas<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Keemikud lahendasid 150 aasta vanuse saladuse: mis annab plii-happe akule selle unikaalse v\u00f5ime hetkelise kiirusega tugevat vooluimpulssi tekitada. Plii-happe akud suudavad toota v\u00e4ga suuri automootori k\u00e4imapanekuks vajalikke\u00a0voolutugevusi t\u00e4nu aku anoodi materjali, milleks on pliidioksiid, erakordselt suurele juhtivusele. Kuigi seda t\u00fc\u00fcbi aku leiutati juba 1859. aastal, ei m\u00f5istetud siiani, miks pliidioksiid nii hea juhtivusega on, kirjutab [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":23619,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[77],"class_list":{"0":"post-23618","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-rakenduslik-teadus","8":"category-teadusuudis","9":"tag-kytuseelemendid","10":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/23618","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=23618"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/23618\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/23619"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=23618"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=23618"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=23618"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}