{"id":23655,"date":"2011-12-21T17:32:45","date_gmt":"2011-12-21T14:32:45","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=23655"},"modified":"2011-12-22T17:25:05","modified_gmt":"2011-12-22T14:25:05","slug":"teemanti-kasutamine-tuleviku-kvanttehnoloogiates","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=23655","title":{"rendered":"Teemanti kasutamine tuleviku kvanttehnoloogiates"},"content":{"rendered":"<p><strong>Macquarie&#8217;, Stuttgarti ja Ulmi \u00dclikoolide teadlased t\u00f6\u00f6tavad koost\u00f6\u00f6s v\u00e4lja uusi sensoreid, mis p\u00f5hinevad teemantstruktuuris leiduval tihtiesineval defektil, mida tuntakse l\u00e4mmastiku-vakantsi (ingl. k\u00a0<em>nitrogen-vacancy<\/em> ehk NV)\u00a0nime all.<\/strong><\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/12\/anewspinindi.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignleft size-full wp-image-23656\" title=\"anewspinindi\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/12\/anewspinindi.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"300\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/12\/anewspinindi.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/12\/anewspinindi-150x150.jpg 150w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/12\/anewspinindi-250x250.jpg 250w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a>Need sensorid m\u00f5\u00f5davad nanoskaalas n\u00f5rkasid magnet- ja elektriv\u00e4lju. Sellised sensorid v\u00f5ivad muutuda oluliseks tulevaste kvantinformatsioonseadmete ning elektriliste ja magnetiliste sensorite v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisel, kirjutab <a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2011-12-diamonds-quantum-technologies.html\">Physorg.com<\/a>.<\/p>\n<p>,,<a href=\"http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Nitrogen-vacancy_center\">NV kese<\/a> on eelistatav s\u00fcsteem, mida me soovime kvanttehnoloogiate ja m\u00f5\u00f5temeetodite arendamiseks \u00e4ra kasutada,&#8221; s\u00f5nas professor <strong>Jason Twamley<\/strong>.<\/p>\n<p>Oma vastupidavuse ja tugevuse t\u00f5ttu on teemanteid aastate jooksul mitmetes kaasaegsetes mehaanikat\u00f6\u00f6stustes \u00e4ra kasutatud, kuid teadlased on alles n\u00fc\u00fcd hakanud uurima teemanti neid omadusi, mida saaks kasutada kvantseadmete j\u00e4rgmise p\u00f5lvkonna arendamisel.<\/p>\n<p>Juba m\u00f5nda aega on m\u00f5istetud, et teemanti l\u00e4mmastiku-vakantsi \u00e4ra kasutamises seisneb kvanttehnoloogiate jaoks l\u00f5putu potentsiaal, kuid alles n\u00fc\u00fcd \u00f5nnestus teadlastel esmakordselt suurendada selliste sensorite tundlikkust ja kasutusvaldkondi, kasutades \u00fcksiku elektroni spinni NV keskmes.<\/p>\n<p>,,Me demonstreerisime magnetv\u00e4lja m\u00f5\u00f5tmise ja t\u00e4psuse paranemist. See saavutus muutub kvantinseneeria ja m\u00f5\u00f5tmistehnikate tuleviku uurimustes v\u00e4ga oluliseks,&#8221; lausus Twamley.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2011-12-diamonds-quantum-technologies.html\">Allikas<\/a><\/p>\n<p>Teadusartikkel: &#8220;<a href=\"http:\/\/www.nature.com\/nnano\/journal\/vaop\/ncurrent\/full\/nnano.2011.224.html\">High-dynamic-range magnetometry with a single nuclear spin in diamond<\/a>&#8220;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Macquarie&#8217;, Stuttgarti ja Ulmi \u00dclikoolide teadlased t\u00f6\u00f6tavad koost\u00f6\u00f6s v\u00e4lja uusi sensoreid, mis p\u00f5hinevad teemantstruktuuris leiduval tihtiesineval defektil, mida tuntakse l\u00e4mmastiku-vakantsi (ingl. k\u00a0nitrogen-vacancy ehk NV)\u00a0nime all. Need sensorid m\u00f5\u00f5davad nanoskaalas n\u00f5rkasid magnet- ja elektriv\u00e4lju. Sellised sensorid v\u00f5ivad muutuda oluliseks tulevaste kvantinformatsioonseadmete ning elektriliste ja magnetiliste sensorite v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisel, kirjutab Physorg.com. ,,NV kese on eelistatav s\u00fcsteem, mida me [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":23656,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[115],"class_list":{"0":"post-23655","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-rakenduslik-teadus","8":"category-teadusuudis","9":"tag-tehnovidinad","10":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/23655","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=23655"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/23655\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/23656"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=23655"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=23655"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=23655"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}