{"id":23660,"date":"2011-12-21T17:54:02","date_gmt":"2011-12-21T14:54:02","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=23660"},"modified":"2011-12-21T17:54:02","modified_gmt":"2011-12-21T14:54:02","slug":"soome-teadlased-leidsid-viisi-kuidas-kutuseelemente-odavamalt-toota","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=23660","title":{"rendered":"Soome teadlased leidsid viisi, kuidas k\u00fctuseelemente odavamalt toota"},"content":{"rendered":"<p><strong>Soomes asuva Aalto \u00dclikooli teadlased t\u00f6\u00f6tasid k\u00fctuseelementide valmistamiseks v\u00e4lja uue ja tunduvalt odavama meetodi. K\u00fctuseelementides kasutatav v\u00e4\u00e4rismetallist nanoosakese katal\u00fcsaator valmistatakse aatomkihtsadestamise meetodil, mis t\u00e4hendab, et sel meetodil k\u00fctuseelemendi tootmine n\u00f5uab praeguste meetoditega v\u00f5rreldes 60% v\u00e4hem kallist katal\u00fcsaatorit.<\/strong><\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/12\/1-polttokennotutkimusta01.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignleft size-medium wp-image-23661\" title=\"1-polttokennotutkimusta01\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/12\/1-polttokennotutkimusta01-300x200.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"200\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/12\/1-polttokennotutkimusta01-300x200.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/12\/1-polttokennotutkimusta01-250x166.jpg 250w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/12\/1-polttokennotutkimusta01.jpg 850w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a>,,See on oluline avastus, sest seni pole teadlased turul saadavate materjalide abil nii suurt s\u00e4\u00e4stlikkust saavutanud,&#8221; s\u00f5nas dotsent Tanja Kallio.<\/p>\n<p>K\u00fctuseelemendid v\u00f5iksid tulevikus asendada praegu kasutatavaid keskkonda saastavaid sisep\u00f5lemismootoreid. K\u00fctuseelemendis tuleb keemilisi protsesse aga katal\u00fcsaatori abil kiirendada. Katal\u00fcsaatorite k\u00f5rge hind on \u00fcks suuremaid probleeme, mis tuleb k\u00fctuseelementide rakendamiseks \u00fcletada, kirjutab <a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2011-12-significantly-production-fuel-cells.html\">Physorg.com<\/a>.<\/p>\n<p>Tavalisimad k\u00fctuseelemendid sisaldavad k\u00fctusega h\u00e4stireageeriva kalli v\u00e4\u00e4rismetalli pulbriga kaetud anoodi. Aalto \u00dclikoolis v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud aatomkihtsadestamise meetodi abil v\u00f5ib see kattekiht olla aga palju \u00f5hem ja \u00fchtlasem, v\u00e4hendades nii tootmiskulusid ja suurendades k\u00fctuseelemendi kvaliteeti.<\/p>\n<p>Antud uurimuses t\u00f6\u00f6tavad teadlased v\u00e4lja paremaid alkoholip\u00f5hiseid k\u00fctuseelemente, kasutades k\u00fctusena metanooli ja etanooli. Alkoholi on tavap\u00e4rase vesinikuga v\u00f5rreldes parem k\u00e4sitleda ja ladustada. Alkoholip\u00f5histes k\u00fctuseelementides saab katal\u00fcsaatorina kasutada pallaadiumi &#8211; vesinikup\u00f5histes k\u00fctuseelementides kasutatakse plaatinat, mis on ligi kaks korda kallim. See t\u00e4hendab seda, et alkoholil ja pallaadiumil p\u00f5hinevad k\u00fctuseelemendid tooksid turule \u00f6konoomsema toote.<\/p>\n<div id=\"attachment_23662\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignright\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/12\/57-researchersd.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-23662\" class=\"size-medium wp-image-23662\" title=\"57-researchersd\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/12\/57-researchersd-300x200.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"200\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/12\/57-researchersd-300x200.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/12\/57-researchersd-250x166.jpg 250w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/12\/57-researchersd.jpg 400w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-23662\" class=\"wp-caption-text\">K\u00fctuseelementides kasutatav v\u00e4\u00e4rismetalli nanoosakestest katal\u00fcsaator valmistatakse aatomkihtsadestuse abil. See protsess n\u00f5uab tavap\u00e4rastest meetoditest 60% v\u00e4hem kallist katal\u00fcsaatorit. Pilt: Adolfo Vera<\/p><\/div>\n<p>K\u00fctuseelemendid suudavad toota elektrit, mis tekitab kas v\u00e4ga v\u00e4he v\u00f5i mitte \u00fcldse saasteaineid. Need on v\u00e4ga k\u00f5rge efektiivsusega, tootes rohkem energiat ja n\u00f5udes v\u00e4hem k\u00fctust kui teised sama suured seadmed. Lisaks on k\u00fctuseelemendid ka vaiksed ja n\u00f5uavad v\u00e4he tehnohoolet, sest neis puuduvad liikuvad osad.<\/p>\n<p>Oodatakse, et tulevikus kasutatakse k\u00fctuseelemente elektriseadmete liikumapanemisel ning akude ja muude sarnaste seadmete asendamisel. Oma k\u00f5rgele hinnale vaatamata on k\u00fctuseelemente juba praeguseks pikalt kasutatud, seda eriti isoleeritud keskkondades, n\u00e4iteks kosmoselaevades.<\/p>\n<p>Antud uurimuse tulemused p\u00f5hinevad algsetel katsetel. T\u00f6\u00f6stuslik tootmine v\u00f5iks alata 5-10 aasta jooksul.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2011-12-significantly-production-fuel-cells.html\">Allikas<\/a><\/p>\n<p>Teadusartikkel: &#8220;<a href=\"http:\/\/pubs.acs.org\/doi\/abs\/10.1021\/jp2083659\">Atomic Layer Deposition Preparation of Pd Nanoparticles on a Porous Carbon Support for Alcohol Oxidation<\/a>&#8220;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Soomes asuva Aalto \u00dclikooli teadlased t\u00f6\u00f6tasid k\u00fctuseelementide valmistamiseks v\u00e4lja uue ja tunduvalt odavama meetodi. K\u00fctuseelementides kasutatav v\u00e4\u00e4rismetallist nanoosakese katal\u00fcsaator valmistatakse aatomkihtsadestamise meetodil, mis t\u00e4hendab, et sel meetodil k\u00fctuseelemendi tootmine n\u00f5uab praeguste meetoditega v\u00f5rreldes 60% v\u00e4hem kallist katal\u00fcsaatorit. ,,See on oluline avastus, sest seni pole teadlased turul saadavate materjalide abil nii suurt s\u00e4\u00e4stlikkust saavutanud,&#8221; s\u00f5nas dotsent [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":23662,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[77,53],"class_list":{"0":"post-23660","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-rakenduslik-teadus","8":"category-teadusuudis","9":"tag-kytuseelemendid","10":"tag-tulevikuenergia","11":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/23660","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=23660"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/23660\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/23662"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=23660"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=23660"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=23660"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}