{"id":23667,"date":"2011-12-21T18:34:24","date_gmt":"2011-12-21T15:34:24","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=23667"},"modified":"2011-12-21T18:34:45","modified_gmt":"2011-12-21T15:34:45","slug":"optilise-kiu-absoluutset-optilist-voimsust-mootev-prototuup","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=23667","title":{"rendered":"Optilise kiu v\u00f5imsust m\u00f5\u00f5tev protot\u00fc\u00fcp"},"content":{"rendered":"<p><strong>Ameerika \u00dchendriikide Riikliku Standardite ja Tehnoloogia Instituudi (National Institute of Standards and Technology \u00a0ehk NIST) teadlased demonstreerisid protot\u00fc\u00fcp-seadet, mille abil saab m\u00f5\u00f5ta optiliste kiududega saavutatavat absoluutset optilist v\u00f5imsust.<\/strong><\/p>\n<div id=\"attachment_23668\" style=\"width: 310px\" class=\"wp-caption alignleft\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/12\/prototypedev.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" aria-describedby=\"caption-attachment-23668\" class=\"size-medium wp-image-23668\" title=\"prototypedev\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/wp-content\/uploads\/2011\/12\/prototypedev-300x215.jpg\" alt=\"\" width=\"300\" height=\"215\" srcset=\"https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/12\/prototypedev-300x215.jpg 300w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/12\/prototypedev-250x179.jpg 250w, https:\/\/www.fyysika.ee\/wp-content\/uploads\/2011\/12\/prototypedev.jpg 350w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\" \/><\/a><p id=\"caption-attachment-23668\" class=\"wp-caption-text\">V\u00e4rviline pilt mitmeseinalistest s\u00fcsiniknanotorudest, millest iga\u00fcks on 40 mikromeetrit pikk. Selline ,,mets&quot; neelab ligi 99,9% pealelangevast valgusest, t\u00e4nu millele kasutab seda uus NISTi radiomeeter. Pilt: Huang\/NanoLab, colorized by Talbott\/NIST<\/p><\/div>\n<p>Antud seade on maailma esimene fiibriga \u00fchendatud kr\u00fcogeenne radiomeeter, mis seostab optilise kiu v\u00f5imsuse otse p\u00f5hiliste elektri\u00fchikute ning riiklike standarditega. Seade kasutab mikroskoopilist s\u00fcsiniknanotorude ,,metsa,&#8221; et m\u00f5\u00f5ta suurusi, mis on umbes \u00fcks tuhandik sellest, mida saab m\u00f5\u00f5ta tavalise kr\u00fcogeense radiomeetri abil. Erinevus tuleb sellest, et tavap\u00e4rasesse radiomeetrisse ei saa optilist kiudu otse sisestada, kirjutab <a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2011-12-prototype-device-absolute-optical-power.html\">Physorg.com<\/a>.<\/p>\n<p>P\u00e4rast temperatuurikontrolli ja kiiruse parandamist v\u00f5iks see seade olla kasutatav \u00fclit\u00e4psete kalibratsioonide l\u00e4biviimisel madala v\u00f5imsusega telekommunikatsiooniseadmetes, meditsiiniseadmetes ja teistes t\u00f6\u00f6stustes.<\/p>\n<p>Optiline v\u00f5imsus ja energia on m\u00f5lemad avaldatavad p\u00f5hiliste elektri\u00fchikute kaudu. Radiomeeter neelab optilist energiat ja muundab selle soojuseks. Seej\u00e4rel m\u00f5\u00f5detakse elektrilist v\u00f5imsust, mida on vaja, et tekitada samasugust temperatuuri. Kuna optiline ja elektriline soojus pole t\u00e4ielikult ekvivalentsed, siis v\u00f5ivad m\u00f5\u00f5tem\u00e4\u00e4ramatused olla metroloogi vaatepunktist \u00fcpriski suured.<\/p>\n<p>Antud seade on ka sammuks edasi radiomeetria muutmisel klassikalisest elektri\u00fchikutel p\u00f5hinevast meetodist kvantmeetodile, mis p\u00f5hineb valguse \u00fcksikutel osakestel (footonitel).<\/p>\n<p>Uus radiomeeter on ligikaudu 70 millimeetrit pikk ning sisaldab 1,45 mm paksust optilist kiudu, mille \u00fches otsas on valgust p\u00fc\u00fcdev \u00f5\u00f5nsus koos nanotorust neelaja ja soojendajaga. \u00dclitumedad nanotorud kasvatatakse tillukesele X-kujulisele r\u00e4niplaadile. Antud seadmes oli valguse neeldumine nii suur, et m\u00f5\u00f5tem\u00e4\u00e4ramatuste kindlaks tegemine oli v\u00e4ga raske. Selleks pidid teadlased reisima Inglismaale Riiklikku F\u00fc\u00fcsikalaborisse, et m\u00f5\u00f5tmisi teha.<\/p>\n<p>Katsed ja arvutused n\u00e4itavad, et uus radiomeeter suudab m\u00f5\u00f5ta 10 nanovatiseid v\u00f5imsuseid 0,1 protsendilise m\u00e4\u00e4ramatusega. Kui v\u00f5rrelda seda optiliste kiudude tavaliste m\u00f5\u00f5tmistega, siis on sarnasel v\u00f5imsustasemel ligi 3 protsendiline m\u00e4\u00e4ramatus. Lisaks s\u00f5ltuvad need turul saadaolevad seadmed mitmetest kalibratsioonidest, t\u00e4nu millele need riiklike standarditega koosk\u00f5las on.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.physorg.com\/news\/2011-12-prototype-device-absolute-optical-power.html\">Allikas<\/a><\/p>\n<p>Teadusartikkel \u00a0&#8220;<em>Fiber-coupled cryogenic radiometer with carbon nanotube absorber<\/em>&#8221; ilmub veebruaris teadusajakirjas <em>Metrologia<\/em>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Ameerika \u00dchendriikide Riikliku Standardite ja Tehnoloogia Instituudi (National Institute of Standards and Technology \u00a0ehk NIST) teadlased demonstreerisid protot\u00fc\u00fcp-seadet, mille abil saab m\u00f5\u00f5ta optiliste kiududega saavutatavat absoluutset optilist v\u00f5imsust. Antud seade on maailma esimene fiibriga \u00fchendatud kr\u00fcogeenne radiomeeter, mis seostab optilise kiu v\u00f5imsuse otse p\u00f5hiliste elektri\u00fchikute ning riiklike standarditega. Seade kasutab mikroskoopilist s\u00fcsiniknanotorude ,,metsa,&#8221; et m\u00f5\u00f5ta [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":23668,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-23667","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-rakenduslik-teadus","8":"category-teadusuudis","9":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/23667","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=23667"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/23667\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/23668"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=23667"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=23667"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=23667"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}