{"id":23675,"date":"2011-12-22T01:40:12","date_gmt":"2011-12-21T22:40:12","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=23675"},"modified":"2011-12-22T01:40:12","modified_gmt":"2011-12-21T22:40:12","slug":"ohemad-soojustuspaneelid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=23675","title":{"rendered":"\u00d5hemad soojustuspaneelid"},"content":{"rendered":"

Efektiivsed \u00f5hukesed isolatsioonipaneelid on kallid. Enim kasutatakse neid k\u00f5rgtehnoloogilisi paneele keskkonnas\u00e4\u00e4stlikes k\u00fclmkappides. Saksamaal on t\u00f5usvad k\u00fcttehinnad algatanud soojustusbuumi. \u00dcha enam investeerivad majaomanikud isolatsioonimaterjalidesse. Keskmine isolatsioonipaneel v\u00f5tab aga palju ruumi, lisades seinale n\u00e4iteks 20 cm paksust. Paksuse suurendamine t\u00e4hendab omakorda s\u00fcgavamate aknalengide paigaldamist ja vahel isegi katuse r\u00e4\u00e4sta pikendamist. Fraunoferi IPEP (Institute for Process Engineering and Packaging<\/em>) Instituudi teadlased on v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tamas \u00f5hukesi vaakumisolatsioonpaneele (VIP), mis v\u00f5ivad langetada isolatsioonimaterjalide hindasid. <\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Vaakumisolatsioonipaneelid (VIP) t\u00f5kestavad soojuse levikut kuni 10 korda paremini kui samade m\u00f5\u00f5tmetega t\u00e4idisisolatsioonmaterjalid.<\/p><\/div>\n

VIP paneelid on vaid 2 cm paksused ja standardse 15 cm paksuse isolatsioonimaterjali pol\u00fcuteraanvahuga v\u00f5rreldes samade soojapidavusn\u00e4itajatega. VIP paneelid koosnevad p\u00f5hiliselt p\u00fcrogeense r\u00e4ni (pyrogenic silica<\/em>) rakukestest. Materjali hoiab koos ja teeb hermeetiliseks k\u00f5rgtehnoloogiline kile.<\/p>\n

IPEP instituudi teadust\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rk on \u00f5hukeste siolatsioonipaneelide tootmishinna langetamine. Hinna langetamisel on olulisim komponent struktuuri siduv kile. \u201ePraegune meetod on ajakulukas ja kallis. Kolm kuni viis plastikukihti kaetakse alumiiniumi kihiga ja pressitakse kokku. Selleks kulub seitse t\u00f6\u00f6etappi,\u201c lisab teadusr\u00fchma liige Klaus Noller.<\/p>\n

Uut sideainet on odav toota, sest see p\u00f5hineb vaid kahel plastkilel, millel on kolm isoleerivat vahekihti. Kiled on kaetud alumiiniumi ja patenteeritud h\u00fcbriidse anorgaanilise ning orgaanilise r\u00e4ni-hapnik pol\u00fcmeerse maatriksiga. Materjal on v\u00e4ga tihe ja stabiilne. \u201cGaasidele ja vedelikele on tegemist raskesti l\u00e4bitava meediumiga,\u201d \u00fctleb Noller. Komposiidi valmistamiseks kulub viis etappi.<\/p>\n

Lisaks on optimeeritud p\u00fcrogeensete r\u00e4nirakukeste komposiitkilega katmise meetod, mis on samuti patenteeritud. Teadlaste arvates on nende toote suurimaks turuks ehitust\u00f6\u00f6stus.<\/p>\n

Teadlaste edasine t\u00f6\u00f6 keskendub paneelide eluea pikendamisele, milleks on hetkel viistesit aastat. Ehitussektor tahab aga paneele, mis kestaksid viisk\u00fcmmend aastat. Teadlaste katsed j\u00e4tkuvad komposiidi eri versioonide testimisega kliimakambrites.<\/p>\n

Allikas: ScienceDaily<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Efektiivsed \u00f5hukesed isolatsioonipaneelid on kallid. Enim kasutatakse neid k\u00f5rgtehnoloogilisi paneele keskkonnas\u00e4\u00e4stlikes k\u00fclmkappides. Saksamaal on t\u00f5usvad k\u00fcttehinnad algatanud soojustusbuumi. \u00dcha enam investeerivad majaomanikud isolatsioonimaterjalidesse. Keskmine isolatsioonipaneel v\u00f5tab aga palju ruumi, lisades seinale n\u00e4iteks 20 cm paksust. Paksuse suurendamine t\u00e4hendab omakorda s\u00fcgavamate aknalengide paigaldamist ja vahel isegi katuse r\u00e4\u00e4sta pikendamist. Fraunoferi IPEP (Institute for Process Engineering and […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":23676,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-23675","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/23675","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=23675"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/23675\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/23676"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=23675"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=23675"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=23675"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}