{"id":23680,"date":"2011-12-22T12:25:02","date_gmt":"2011-12-22T09:25:02","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=23680"},"modified":"2011-12-22T12:25:02","modified_gmt":"2011-12-22T09:25:02","slug":"jalgiti-teemanti-kristallide-kvantloimitust","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=23680","title":{"rendered":"J\u00e4lgiti teemanti kristallide kvantl\u00f5imitust"},"content":{"rendered":"

Teadusajakirjades Nature Photonics<\/em> ja Science<\/em> raporteeris rahusvaheline teadlaste r\u00fchm, et on j\u00e4lginud kahe 3 mm laiuse ja teineteisest 15 cm kaugusel oleva teemantkristalli kvantp\u00f5imitud olekut (loe siit<\/a>). Kvantp\u00f5imituse registreerimine nii suurte aine t\u00fckkide puhul on haruldane.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Eksperimendi \u00fclesehitus. Pildi \u00fclemises nurgas on m\u00fcndi k\u00f5rval \u00fcks katsetes kasutatud teemantitest.<\/p><\/div>\n

Katses kasutati kaht teemantkristalli, mis pandi footoni hajumisprotsessi vahendusel vibreerima. Vibratsiooni j\u00e4lgiti kahel kristallil superpositsioonina.<\/p>\n

Kvantl\u00f5imituse uurimise mahukaimad teadussuunad keskenduvad kommunikatsiooni ja arvutitehnoloogia arendamisele.<\/p>\n

L\u00f5imitud olek on v\u00e4liskeskkonna poolt v\u00e4ga kergesti h\u00e4iritav, mist\u00f5ttu on n\u00e4htus enamasti j\u00e4lgitav isoleeritud kr\u00fcokeskkondades, mille temperatuur on ligil\u00e4hedane absoluutsele nullile.<\/p>\n

Teemanti sisestruktuur loob aga uued katsetingimused. T\u00f6\u00f6 teinud teadlaste s\u00f5nul on teemanti kristallv\u00f5re vibratsiooni ergastamiseks vajalik 2000 o<\/sup>C temperatuur, mist\u00f5ttu n\u00e4htus toatemperatuuril ei esine. Selles l\u00e4henduses k\u00e4itub teemant justkui v\u00e4ga k\u00fclm aatomite pilv.<\/p>\n

Oxfordi, Singapuri ja Kanada \u00fclikoolide \u00fchine teadust\u00f6\u00f6 kasutas aga \u00e4ra teemanti erilist footonite hajutamise omadust. Kristalliga p\u00f5rkunud footon annab osa oma energiast v\u00f5rele \u00e4ra, hajudes seejuures v\u00e4iksema energiaga kui enne p\u00f5rget. Energia vahe kulub kristallv\u00f5res vibratsioonide tekitamisel, mida on v\u00f5imalik laseriga detekteerida.<\/p>\n

Katse k\u00e4igus valgustati kristalle l\u00fchikeste laserimpulssidega, mille k\u00e4igus tuvastati kristallide vibratsioon. Hajutavat kristalli ei ole aga kvantmehaanika fundamentaalsete printsiipide t\u00f5ttu v\u00f5imalik m\u00e4\u00e4rata. Teemantid on omavahel kvantl\u00f5imitud olekus, jagades footoni p\u00f5hjustatud vibratsiooni, olgugi, et nad on ruumiliselt eraldatud. Seni arvati, et ruumi h\u00e4irete t\u00f5ttu taoline katse v\u00f5imalik ei ole. Arvati, et l\u00f5imitus h\u00e4\u00e4buks.<\/p>\n

Praktilised rakendused on veel kaugel, ent \u00fcheks tulevikuv\u00f5imaluseks on teemantil p\u00f5hineva fotoonilise kvantarvuti m\u00e4lu, aga ka kvantmehaaniliselt absoluutselt juhuslike arvude generaatori valmistamine. Esimesel juhul oleks tegemist j\u00e4rjekordse v\u00f5imalusega kvantarvuti \u00fcht osist realiseerida. Teisel juhul saaks kasu elektroonilise kommunikatsiooniga seotud kvantkr\u00fcptograafia.<\/p>\n

Allikas: PhysOrg<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Teadusajakirjades Nature Photonics ja Science raporteeris rahusvaheline teadlaste r\u00fchm, et on j\u00e4lginud kahe 3 mm laiuse ja teineteisest 15 cm kaugusel oleva teemantkristalli kvantp\u00f5imitud olekut (loe siit). Kvantp\u00f5imituse registreerimine nii suurte aine t\u00fckkide puhul on haruldane. Katses kasutati kaht teemantkristalli, mis pandi footoni hajumisprotsessi vahendusel vibreerima. Vibratsiooni j\u00e4lgiti kahel kristallil superpositsioonina. Kvantl\u00f5imituse uurimise mahukaimad teadussuunad […]<\/p>\n","protected":false},"author":449,"featured_media":23681,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-23680","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-teadusuudis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/23680","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/449"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=23680"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/23680\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/23681"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=23680"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=23680"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=23680"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}